Pühapäev 4. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Teadlased jõudsid puurides magmani

30. juuni 2009, 14:24

Islandil uusi geotermaalenergia
kasutusvõimalusi uurivad teadlased olid puurimisega jõudnud pisut enam kui kahe
kilomeetri sügavusele, kui nende tee tõkestas magma.

„See on kolmas kord, kui puurimise käigus on jõutud vedelas olekus kivimiteni,“ ütles uurimust juhtiv California ülikooli geoloogiaprofessor Peter Schiffman. 2005. aastal jõuti magmani Hawaii saarel ning 1977. aastal mitte kaugel praegusest puurimiskohast Kraflas, Islandil.

Hawaiil puurimine magmani jõudmise järel ka lõppes. Ka praeguse projekti jätkamine on Schiffmani sõnul kahtluse all. Peamiselt sõltub see magmakeha suurusest ja orientatsioonist. Kui tegemist on kitsa plaadilaadse intrusiooniga, siis on ilmselt võimalik sellest läbi puurida, eriti siis, kui magmaintrusiooni orientatsioon on pigem horisontaalne kui vertikaalne. Esialgu oli teadlastel plaanis puurida pea 3,5 kilomeetri sügavuseni, kirjutas Physorg.

Projekti peamiseks eesmärgiks on uurida väga suure rõhu ja kõrge temperatuuriga maakooreosa kasutamisvõimalusi energia tootmisel. Projekti rahastavad alumiiniumitootja Alcoa, Islandi valitsus, kohalikud elektrienergiatootjad ja Rahvusvaheline kontinentaalne puurimisprogramm. Puurimist alustati 2008. aasta detsembris Krafla lähedal Islandi kirdeosas.

„Aprilli keskel muutus puurimine keeruliseks,“ ütles Schiffman. „Meil oli palju tehnilisi probleeme ning näis, et oleme ühele kohale kinni jäänud. Lõpuks taipasime, et olime jõudnud magmani.“

Puurimisel kasutatavaks vedelikuks on vesi, mis aurustub magmaga kokkupuutel kiiresti ning tekitab plahvatuse. Magma jahtub kiirelt ning moodustuvad klaasja ehitusega kivimkillud. Kui magma jahtub väga kiirelt, siis pole kristallidel aega kasvada ning moodustubki vulkaaniline klaas. Just klaasjate kivimkildude maa alt kättesaamine on üheks kindlamaks tõendiks, et jõutud on magmani. Sellises sügavuses maakoores looduslike protsesside tagajärjel klaas ei moodustu.

Geofüüsikalistele andmetele tuginedes usub Schiffman siiski, et nad on tabanud mõnda väikeste mõõtmetega intrusiooni, mitte suurt magmakambrit, mis nende tööle paratamatult lõpu teeks. Suurem magmakamber peaks asuma praegusest puurimissügavusest vähemalt kilomeetri jagu allpool.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
05. October 2009, 10:34
Otsi:

Ava täpsem otsing