Teisipäev 6. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Vaid muutumisvõimelised võidavad niikuinii

30. juuni 2009, 21:59

Kolleeg Heido Vitsur kirjutas Äripäeva
veergudel eelmisel reedel, et Eesti vajab tahet midagi muuta ja tegutsemist
selles suunas, et tulevikus tekkivaid võimalusi ära kasutada. Üks asi on
vaikselt kohanduda, teine asi on muutuste härjal sarvist võtta ja püüda olla
teistest erituvana võitjate riikide killas.

Selle tõdemuse aluseks on Arengufondi juures kogunenud majandusekspertide ühisseisukoht. Esitasime selle eelmisel nädalal koos ettepanekutega kriisist uue kasvuga väljumiseks Valge paberi kujul Riigikogule (vt Valget paberit www.arengufond.ee). Me oleme oma majandusega fundamentaalselt teises olukorras kui kasvuaastatel, seega vajame paradigmaatiliselt teistsugust vaadet. Vajame avatud ja tõsist diskussiooni sellest, kuidas kriisi mõjusid leevendada ja millised ülepea on võimalikud allikad uueks kasvuks. Olukorras kus kasvu finantseerimiseks on meil väljast tulevat “värsket” raha (ekspordi lisandväärtus + laen + välisinvesteeringud) pea kolm korda vähem kui buumi ajal. Viimane Harvard Business Review nimetab seda innovatsiooniks turbulentsel ajastul, kus lisaks ratsionaalsele vasakule ajupoolkerale tuleb kasutada ka paremat, visualiseerivat ja tervikpilti nägevat poolt ajust.

Mõjusam ja selektiivsem riik on in

Valges paberis oli meie põhitõdemuseks, et kriisidest võidavad riigid, kes viivad raskete aegade kiuste läbi vajalikke struktuurseid muutusi. Eesti jaoks tähendab see, et peaksime muutuma oluliselt aktiivsemaks majanduse toetamisel. See ei tähenda tingimata suuremaid rahalise toetuse süste majandusse, aga eriti just majandusarengu tugitegevuste ja motivatsioonimehhanismide agaramat ja mõjusamat kasutamist. Kusjuures iga kulutatud krooni taga peab otsima mõju ja otsustava muutuse alget – ka euroraha saab kord otsa ja seda pole arukas kasutada vaid eluspüsimise pikendamiseks.

Kogu maailmas kasvab riikide roll majanduselu suunamises ja praegustel kriisiaegadel eriti konkurents ekspordi eest ja kapitali pärast, meeldib see meile või mitte. Konkurentsis püsimiseks tuleb püüelda eesmärgipõhiselt ja selektiivsemalt toimiva riigi poole. Seda ka seni rangelt eranditevabas maksupoliitikas ja majandushuvisid liiga vähe tähtsustavas välispoliitikas. Ka peame otsima viise, kuidas oma nappe ressursse eesmärgipäraselt mobiliseerida!

Tark riik seab seejuures prioriteete ja fookusi. Edukas majanduspoliitika on suunatud suure kasvupotentsiaaliga valdkondade eelisarendamisele, kõigi meetmetega kõrgharidusest ja ümberõppest kuni välisinvesteeringute kaasamiseni. Oleme sellisteks valdkondadeks oma seiretöödes ka ettepanekuid teinud: toonud välja Eesti tööstuse jaoks võimalustena näiteks keskkonnatoodete ja teenuste ning tervise- ja heaolutoodete ja teenuste alad. Neile tasub täna tugevalt kontsentreeritud arengutugi alla seada, samuti neis põhjamaadega tihedat koostööd teha.

Võimalikke konkreetseid samme

Ettepanekud tegudeks on Valges paberis esitatud neljas blokis – uus kapital investeeringuteks, ekspordivõime kasvatamine, talentide hoidmine ja Eestisse meelitamine ning olemasoleva tööjõu võimestamine koos hõive hoidmisega.

Et kriisiaeg üle elada, tuleb kriisi mõjusid leevendada. Selleks on oluline toetada ettevõtete ekspordivõime kasvu ning töökohtade loomist ja säilitamist. Ekspordivõime kasvatamiseks on riik kavandanud mitmeid uusi samme, mida tuleb kontsentreeritult ellu viia. Valges paberis soovitame siiski olla kavandatust veelgi aktiivsem. Näiteks ühe-kahe välisesindaja asemel lähiaastail perspektiivseimatel turgudel teha riiklikku müügitööd 5-10 esindajaliste „löögirusikatega“.

Töökohtade loomiseks ja säilitamiseks tuleb olla tänasest oluliselt agaram ümberõppe pakkuja, soodustada igakülgselt ettevõtlusega alustamist (sh alustava ettevõtja palgaga) ja vastavate oskuste omandamist ümberõppe käigus, kaaluda maksueelistuste tegemist töökohti säilitavatele ettevõtjatele ning vajadusel kasvõi riiklike tellimustega toetada siseturul töökohtade säilitamist.

Et kriisiaja järel aga ka uue kasvuni jõuda, tuleb toetada majanduse struktuurimuutusi. Nende toimumine on sõltuv Eestis olevast inimkapitalist, millel ei tohi kriisis lasta hävineda ja mida samas peame struktuurimuutuste toetamiseks edasi arendama või riiki juurde meelitama. Peamised mehhanismid on selleks ümberõppe paindlikkuse oluline suurendamine ja suurem fokuseeritus (välis)investoritele vajaliku tööjõu pakkumisele, aga ka rahvusvaheliste tippspetsialistide Eestisse toomise soodustamine, sh palju räägitud tööjõumaksude vähendamisega.

Esmaoluline on aga leida kõikvõimalikest allikatest juurde kapitali investeeringuteks, milleta ei saa struktuurimuutused soovitud kujul alata. Eestis saab rohkem ära teha EL tõukefondide mõjusaks ärakasutamiseks (parem koordinatsioon!), eraisikute investeeringute hoogustamiseks viia sisse väärtpaberiinvesteeringute maksuvabastuse, vähendada kapitali Eestis hoidmiseks dividenditulu maksustamist, tagada riiklike nurgakivi-investeeringutega riskikapitalistidele võimalus leida eraturult vajalikke vahendeid tegemaks kohaliku kapitaliga tulevikku suunatud ülesostmisi. Kõige tähtsam on saada riiki uusi otseseid välisinvesteeringuid, milleks tuleb kiirelt alustada investoritele motivatsioonipakettide pakkumist ning samuti luua valitsuse juurde investoritega suhtlemiseks riikliku esindusisiku ametikoht.

Vaja tervikpaketti, mitte üksikotsuseid

Viimane idee, nn „välismajanduse tsaari“ koha loomise ettepanek, on kogu Valgest paberist seni enim kõlapinda ja ka eri osapoolte toetust leidnud. Selle võiks niisiis kohe kiirelt ära teha! Juba Franklin Roosevelt innustas 1932. aastal rahvast ja asus USA reformima sõnadega: “Tehke midagi. Kui see toimib, tehke seda veel. Kui aga ei toimi, tehke midagi muud.”

Kriis on parim, kuid ka äärmuslikem aeg uute ja teistsuguste algatuste ette võtmiseks! Ja olukord Eesti majanduses on kriitiline vaatamata väljas valitsevatele rannailmadele ja parema sügise lootustele. On karta, et kriisi raskeim aeg alles algab sügisel 2009, kui hakkab kohale jõudma töötuse tegelik mõju reaalsete sissetulekute äralangemise näol ja on näha, et meie ettevõtted ei suuda piisavalt maailmamajanduse foonil võimaliku paranemisega kaasa minna.

Lõpetuseks, valget paberit koostanud eksperdid olid üksmeelel, et pelgalt kärbetele keskendumine ja loodetud eurole üleminek ei aita. Ka üksikinitsiatiividest on vähe. Vajame hiljemalt sügiseks seostatud ja mõjusat tervikpaketti strateegilistest sammudest kriisi ületamiseks. See on sõnum ja üleskutse kõikidele otsustajatele kaasa mõtlemiseks ning oma mõtetega lagedale tulekuks. Ekspertide Valge paber oli algatus ega pretendeeri absoluutsele tõele. Valge paber ootab edasi- ja kaasamõtlemist.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
30. June 2009, 21:59
Otsi:

Ava täpsem otsing