Disainiteadlikkus aitab toodet edukalt müüa

Ain Alvela 01. juuli 2009, 00:00

Eesti Disainerite Liidu liikme Ilona Gurjanova sõnul on seda, mida üks tootmisettevõte disainerilt või tootearendusega tegelevalt meeskonnalt ootab, äärmiselt raske üldistada.

"Kõik sõltub ettevõtte disainiteadlikkusest. Kui moetööstus välja arvata, on ettevõtteid, kes tellivad disainerilt teenust alles viimases staadiumis ja ootavad ainult stiliseerimist, toote kujundamist, mitte disainimist ja värvivalikuid," rääkis Gurjanova.

Viga on Gurjanova sõnul tihti ka selles, et ettevõtjad ei tea, kust algab disaineri kompetents. Nad ei tea, et disainerit tootearenduse algstaadiumis kaasates võiks kulusid kokku hoida.

"On ju ka Eesti turul näiteid, kus tooteid on ümber tehtud, kui selgub, et välisturg reageerib irooniliselt disainitunnusteta tootesse," ütles Gurjanova. "Ideaalis toimuks disaineri ja tootmisettevõtte koostöö selliselt, et tootja esitab üksikasjalise briifi ehk lähteülesande disainerile, mida üheskoos vajadusel täiendatakse," märkis ta.

"Kui disainer on jõudnud visioonini, mis tootja puhul arvestab selle ettevõtte võimalustega, kaasatakse tehniline meeskond," iseloomustas Gurjanova tööprotsessi.

"Külastasime disainerite ja ettevõtjate grupiga Soome elektrisüsteemide tootjat Ensto," meenutas Gurjanova.

"Oma ettekandes disaineri rollist ettevõtte edumudelis imestas firmajuht tagantjärele, et kui ta oleks teadnud, milleks disainerid võimelised on, oleks ta alustanud koostööd juba varem."

Sellise koostöö tulemusena võitis Ensto hiljuti Euroopa disainikorralduse auhinna.

Tänavu märtsikuus uue hakkliha pakendamisliini käivitanud ASi Rakvere Lihakombinaat juhatuse esimees Anne Mere märkis, et vastse liini toel tuli tootevalikusse kümne erineva retsepti järgi valmistatud hakklihasorti, pakendi etiketi töötas välja üks Londoni reklaamiagentuur.

Tegemist on senisest peaaegu kolm korda tootlikuma hakkliha pakendamisliiniga, mis suudab portsu kaupa valmis kaaluda, karpi pakkida ning etiketiga varustada senise 30 asemel 80 pakendit minutis.

"Uuendusena on etikett kleebitud üle pakendi ääre selliselt, et tooteinfo on loetav ka siis, kui lihapakid seisavad riiulil üksteise peale laotuna," selgitas Mere. "Uudse väljanägemisega pakendites ja tööstuse n-ö oluliselt täienenud hakklihaportfellis näeme võimalust senisest tõhusamaks sisenemiseks Läti ja Leedu turgudele."

ASi Kalev Chocolate Factory turundusdirektori Monika Heinranna sõnul on iga tootmisettevõtte jaoks tootearendus arengu üks võtmetegureid.

"Selleks, et kasvada nii koduturul kui ka edukalt siseneda välisturgudele, peame suutma arendada tooteid, mis eristuvad konkurentidest, kuid arvestavad samal ajal tarbijate ootuste ja maitse-eelistustega," tõdes Heinrand. Tootearendus toimub koostöös tootearendus-, turundus- ja kujundustiimiga.

Disainerite puhul on Heinranna sõnul oluline tunda valdkonda, milles ettevõte tegutseb, suutlikkus iga üksiku pakendi väljatöötamisel lähtuda tervikpildist ning oskus kohandada oma loomingut turu nõuete ja trükitööstuse tehnoloogiliste võimalustega.

"Maiustuste ost on sageli emotsionaalne otsus ning ostu tehes saab tarbija uue toote kohta esmamulje just pakendit vaadates," selgitas Heinrand. "See peab andma talle selge sõnumi, millise tootega on tegemist, vastama sihtgrupi ootustele ja riiulis tähelepanu äratama."

Visuaalsele identiteedile tähelepanu pööramine on Rakvere Lihakombinaadi puhul vilja kandnud - Rakvere on Emori 2008. aasta uuringute järgi nelja Eesti tuntuima kaubamärgi seas.

"Meie kaubamärgiks on 2003. aastast Rakvere tamm, mis sümboliseerib eestimaisust, kindlust ja pikka eluiga," rääkis Rakvere Lihakombinaadi turundusdirektor Liina Jaanson. "Lisaks sümboliseerib tamm innovaatilisust ja tootearendust rõhutavat aspekti - nimelt annab tamm igal aastal uued tõrud, nagu Rakvere Lihakombinaat üllatab igal aastal tarbijaid uute toodetega ja seda nii grillhooaja kui ka talvehooaja eel," lisas ta.

Tootearendus on lihakombinaadi jaoks oluline äri nurgakivi. Igal aastal investeeritakse eesmärgiga kaasajastada tootmist, parandada tootmise keskkonda ning muuta tarbijate elu mugavamaks.

"Näiteks eelmisel aastal investeerisime uude viineriliini 130 miljonit krooni, mis võimaldab edaspidi pakkuda tarbijatele kooritud viinereid ning viinerisööja ei pea enam muretsema tülika kile pärast. Lisaks on kõik uuelt liinilt tulevad viineripakid korduvalt suletavad," rääkis Jaanson.

Üldjuhul algab pakendi väljatöötamine vastavalt tootest, mida pakendada soovitakse. Ehk et toiduainetööstus annab pakenditootjale lähteülesandeks parameetrid, millele peab pakend vastama - nii toidu säilimise kui ka pakendamise seisukohalt.

Kindlasti on tähtis teada, kas pakendatakse meid ümbritsevasse õhukeskkonda, modifitseeritud atmosfääri või hoopiski vaakumisse. Lisaks muidugi ka tootest tulenev spetsiifika - kas toode peab olema hapniku või valguse eest kaitstult, on see niiske või peab kasutama uduvastast efekti, mis ei lase pisikestel tilgakestel pakendile koguneda ja toode paistab pakendist kenasti läbi. Suurt kaalu omab pakendi kergesti avanemine ning taassuletavus.

Kergesti avatavus tähendab seda, et pakend avaneb keevituse kohalt, mitte ei rebene nii, et kogu sisu sülle lendab.

Kui toote kohta käiv info on olemas, hakkab pakenditootja arendama pakkematerjali. Proovitakse erinevate materjalide koostoimet ning üldjuhul tehakse katserullid, mida siis konkreetse toidutootja pakkemasinas katsetatakse.

Oluline on pakendi funktsionaalsus. See peab vastama toote omadustele, olema masinates töödeldav ning loomulikult kliendile silmatorkav.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 18:08
Otsi:

Ava täpsem otsing