Segadus maksudega kestab

Uudis viimase dividendide sotsiaalmaksuga maksustamise üle peetud maksuvaidluse (OÜ Wasp Project vs maksu- ja tolliamet) tulemusest kutsus esile vastakaid reaktsioone. Ühest küljest maksuamet ju kaotas, teisest küljest aga kaotaja rõõmustas, et dividendide töötasuks või juhatuse liikme tasuks tunnistamise teel on astutud suur samm edasi.

Tegelikult ei juhtunud midagi enneolematut. Riigikohtu halduskolleegium on varem võtnud arutada kaks maksuvaidlust dividendide ja sotsiaalmaksu vahekorra kohta (otsused aastatest 2005 ja 2007). Mõlemal juhul pidas riigikohus ainuosaniku või -aktsionäri tehtud raha väljavõtmise tegelikuks majanduslikuks sisuks maksustamise seisukohast dividendide maksmist.

Sotsiaalmaksu määramiseks tuleb maksuotsuses arusaadavalt motiveerida, millistele tõenditele tuginedes on maksuhaldur järeldanud, et väljamakse on juhatuse liikme tasu. Tuleb välja selgitada, millised olid juhatuse liikme ametiülesanded äriühingus; milliseid töid teevad töölepingu alusel töötavad isikud ja milliseid teeb juhatuse liige; kui palju on juhatuse liige saanud muid tasusid samast äriühingust või muudest allikatest; milline on tehtava töö maht ja keerukus ning millist kvalifikatsiooni see nõuab; millised on äriühingu üldised majandustulemused.

Oluline võib riigikohtu arvates olla ka väljamaksete sagedus. Nüüd oli ainuosanik-juhataja raha välja võtnud regulaarselt igas kuus, miinimumpalga jagu sellest deklareerinud kui juhatuse liikme tasu ja ülejäänu kui dividendi.

Nii et riigikohus ei ole ka varem pidanud dividendide mingil määral juhatuse liikme tasuks konverteerimist võimatuks. Küsimus on selles, kuidas seda praktiliselt teha.

Kuna ringkonnakohus seekord maksuotsuse tühistas, oli asi riigikohtu varasemate seisukohtadega kooskõlas: maksuotsus oli sisulise katteta. Maksuamet oli nimelt võtnud enam-vähem sarnaste äriühingute keskmise brutotöötasu ja arvanud, et sama palju pidanukski miinimumpalga asemel maksma. Kõik need asjaolud, mida riigikohus vajalikuks pidas, olid aga jäänud välja selgitamata.

Kui seadustesse ei panda juhatusse kuuluvate osanike-aktsionäride tasu kohta midagi täpsemat kirja, läheb dividendide sotsiaalmaksuga ka edaspidi samamoodi: iga asjaolu tuleb iga maksumaksja puhul analüüsida eraldi ja mingeid üldkehtivaid numbreid maksuamet välja hõigata ei saa.

Igakordne analüüs ei ole aga ka riigikohtu juhendeid järgides lihtne, sest teisalt on kohus nii 2005. kui 2007. aasta otsustes leidnud, et maksustamise seisukohast ei oma tähtsust, et dividende maksti õigusvastaselt.