Iidsete sulgede DNA aitab tundma õppida väljasurnud hiidlindu

01. juuli 2009, 22:55

Teadlased kasutasid Uus-Meremaa koobastest
kogutud eelajaloolistelt sulgedelt eraldatud DNA-d, et saada parem ettekujutus
hiiglaslikust väljasurnud linnust moast.

Uus-Meremaa ja Austraalia teadlased määrasid kindlaks neli erinevat moaliiki, kogudes iidset DNA-d hinnanguliselt umbes 2500 aasta vanustelt sulgedelt, kirjutas Physorg.

Hiidlinnud, kes olid umbes 2,5 meetri kõrgused ja kaalusid 250 kilogrammi, olid enne inimeste tulekut Uus-Meremaal domineerivaks loomaliigiks. Pärast maooride saabumist 1280. aastal tehti neile kiiresti lõpp peale.

Uurimuses osalenud doktorandi Nicolas Rawlence’i sõnul ei teadnud teadlased varem, kuidas kümme erinevat teadaolevat moaliiki välja nägid. „Iidset DNA-d kasutades õnnestus meil suled nelja erineva liigiga seostada,“ selgitas ta.

Teadlased võrdlesid leitud moasulgi sarnastest leiukohtadest leitud sama vanade suur-maooripapagoi sulgedega. Kuna see liik elab ka praegu, saadi näidata, et sulgede värvus polnud aja jooksul tuhmunud ega muutunud. Seejärel rekonstrueeriti lõuna-hiidmoa (Dinornis giganteus), jämejalgmoa (Euryapteryx geranoides), kõrgustikumoa (Megalapteryx didinus) ja elevantmoa (Pachyornis elephantopus) väljanägemine. Tulemustest kirjutatakse pikemalt ajakirjas Proceedings of the Royal Society of London Series B.

“Oli üllatav, et kuigi paljudel liikidel oli sarnane suhteliselt lihtne pruun sulestik, mis kindlustas peitevärvuse, olid mõnede liikide suled valgete otstega, mistõttu linnud nägid välja täpilised,“ ütles Rawlence.

Uurimuse ühe kaasautori Jamie Woodi sõnul on tõenäoline, et üksluine ja loodusega ühtesulav värvus oli välja kujunenud kaitseks väljasurnud haasti kotka eest, kes oli maailma suurim ja võimsaim kotkas ja moadele väga ohtlik kiskja.

Teadlased demonstreerisid ka, et DNA-d on võimalik eraldada kõigist iidsete sulgede osadest, mitte ainult suleroo tipust, nagu varem arvati. See avastus võimaldab tulevikus paremini uurida väljasurnud linde, kelle sulestikunäidiseid kuskil muuseumites säilitatakse, ilma väärtuslikku eksemplari liialt kahjustamata – vaja on vaid imepisikest osa ühest ainsast sulest, kinnitavad teadlased.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
04. September 2009, 13:42
Otsi:

Ava täpsem otsing