Juhtkiri: Valus päev maksumaksjale

1706-aripaev 01. juuli 2009, 07:59

Kui inimest nõelab herilane, on tunda
valusat sutsakat, ent siis ebamugavus taandub ja torkekoht paraneb. Kui aga
inimest ründab herilaseparv, on asi ohtlik - liiga palju torkeid võib saada
saatuslikuks. Täna, 1. juulil ründab Eesti inimest herilaseparv.

Jõustuvad mitmed seadusemuudatused, mis teevad meie elu kallimaks. Riik nõuab maksumaksjalt suuremat panust, looduslik valik karmistub.

Kuid kõige hullem on ennustamatus, mis sellega kaasneb. Kuna mitmed uued seadusemuudatused on surutud läbi kiiruga, eelarve hädapäraseks täitmiseks, siis pole nende mõju sugugi selge. See tähendab, et nad võivad oodatud leevenduse asemel hoopis langust süvendada.

Jõustunud muudatuste arv iseenesest on muljetavaldav. Kui tavaliselt kirjutame eraldi juhtkirja kas käibemaksust, töötuskindlustusest või liiklusseadustest, siis täna pöördub pea peale pool elu. Juba kaos ise tekitab peataoleku ettevõtjas ja töötajas, kes ei julge millelegi kindel olla - ebakindlus aga teatavasti jahutab majandust igas mõttes. Ei tarbita, ei investeerita, ei looda töökohti.

Muutused ise on samuti karmid. Ainuüksi käibemaksu tõusuga võtab riik piltlikult iga inimese taskust sada krooni kuus lisaks. Tööta või haigeks jääda on aina ebasoovitavam. Ettevõtjale toob küll veidi leevendust uus töölepinguseadus, ent käibemaksu- ja aktsiisitõuse tunnetab ta valusalt. Seda enam, et paljud koondamised tehti nagunii juba vanade seaduste ajal ära.

Aga vaatame siit edasi. Maksumaksjate kohustused ei tõuse sellepärast, et riiki nuumata. Kokku tõmbub ka riigiaparaat ise, mida näitavad 8protsendised palgakärped tervete erialade kaupa. See raha, mida muudatustega loodetakse lisaks saada, ei lähe investeeringuteks ega reservidesse, see ei lähe isegi vaesemate ja nõrgemate olukorra parandamiseks. See raha läheb jooksvateks kuludeks, juba võetud kohustuste täitmiseks, pelgalt miinusest väljatulemiseks. Ehk see raha ei elavda majandust.

Ning sedagi parimal juhul. Majandus ja maksuraha pole pitsa, mille sektorid annavad kokku ikka sama 100% - et kui keegi saab kaks tükki, siis jääb mõni ilma. See 100% on muutuv. Suurim oht on praegu see, et miinuste katmiseks tehtud seadusemuudatused ei pruugi kokkuvõttes maksulaekumisi suurendada ega olukorda parandada. Käibemaksutõus võib hoopis jahutada tarbimist, aktsiisitõusud ja suurenenud keskkonnatasud tõugata ettevõtjaid pankroti poole. Haige omavastutus võib tähendada, et inimesed eelistavad haigena tööl käia ja hiljem haiglasse sattuda, ja nii edasi.

Muidugi, seda kõike teab ka valitsus ja parlament. Ehk on nad valmis kiiresti rooli pöörama, kui on näha, et oleme ületanud tasakaalupunkti ja suurenenud maksukohustused hakkavad majandust kägistama ning laekumisi vähendama.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
01. July 2009, 09:37
Otsi:

Ava täpsem otsing