Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Eesti ehtekunsti klassiku retrospektiiv
Näituse kuraator Merike Alber nimetab Ede Kurrelit esimeseks professionaalseks ehtekunstikuks, kes on oma hariduse omandanud Eestis, kuuludes meie ehtekunstnike esimesse põlvkonda.
Ede Kurrel sündis 1909. aastal Poolas, koolihariduse omandas ta nii Pensas kui ka Tallinnas. Ka tema kõrgkooliõpingud jätkusid 1925. aastal Tallinnas Günther Reindorffi käe all. Kurrel pühendus metalli- ja portselanimaalile ning graafikale. Kunstnik suri 1991. aastal Tallinnas.
Juba 1937. aastal sai Kurrel suure tunnustuse osaliseks, kui tema ehetekomplekt võitis Pariisi maailmanäitusel hõbemedali. Retrospektiivil saab näha tema loomingut alates 1930ndatest kuni 1980ndateni, tuues hästi välja Kurreli truuks jäämise oma varakult leitud elegantsele stiilile, samas heites valgust ka tema eksperimentaalsematele otsingutele.
Kurreli materjalikasutus oli üsna laiahaardeline, mis vastas tema püsivatele katsetustele uute kombinatsioonide ja vormidega. Kurrel kasutas ulatuslikult hõbedat ning sealjuures briljante ja rubiine. Ta kombineeris messingut ja maakivi, hõbedat ja poolvääriskive, kasutas alumiiniumit, vaske, koralle, pärleid. 1930ndatel taaselustas Kurrel filigraantehnika, mis on kogu tema loomingut läbivaks jooneks.
Õrnad, üdini naiselikud ja tundlikult valmistatud ehted on Kurreli loomingus esikohal. Tema klassikaline, rafineeritud stiil mõjub sobivalt ka tänapäeval. Tugevaid muutusi kunstis pärast Teist maailmasõda ja eriti kosmoseajastu saabudes peegeldavad kohati ka Kurreli ehted, kuid klassikaline romantiline joon jääb tema loomingus siiski alati püsima. Ka tehnitsistliku joonega minimalistlikud ehted peegeldavad kunstniku ülimaitsekat meelt.
Ede Kurrel ei piirdunud ainult ehete valmistamisega, vaid proovis kätt ka tarbeesemete valmistamisel. Hõbedast ja messingust erinevates tehnikates mustritega kaetud pisikesed ja haprad nõud on sama peened kui Kurreli kaelakeed ja sõrmused.
Alates 1946, rohkem kui kakskümmend aastat, õpetas Ede Kurrel noori metallikunstnikke. Tema juhendatud diplomitöödest on alates homsest, 4. juulist muuseumi trepigaleriis avatud väike satelliitnäitus "Ulatus".
Autor: Ragne Nukk