Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Läti saab laenu kätte
Väljamaksete jätkumist on loota ka Rahvusvaheliselt Valuutafondilt.
Euroopa Komisjon teatas eile, et maksab Lätile 1,2 miljardi euro suuruse laenuosa välja lähinädalate jooksul, kui finantsturgudelt on vastav summa kokku laenatud. See võimaldab Läti riigil jätkata palkade ja pensionide maksmist - vastasel juhul ähvardanuks riiki pankrot.
"Läti teeb läbi väga valulist kohanemisprotsessi," ütles Euroopa Komisjoni rahandusvolinik Joaquin Almunia eile pressiteate vahendusel, lisades, et Läti saab raha kätte lähinädalate jooksul.
Ühtlasi manitses Euroopa Komisjon Lätit läinud kuul kinnitatud eelarvekärpeid ellu viima. Tänavu ei tohiks Läti riigieelarve defitsiit ületada 10% SKPst, tuleval aastal 8,5% ja sellele järgneval aastal 6% SKPst.
Eelarvedefitsiidi kärpimisega 3%-le, mis on maksimaalne piir eurole üleminekuks, on Lätil Euroopa Komisjoniga saavutatud kokkuleppe järgi aega 2012. aastani.
Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) poolt on seni valitsenud vaikus - eile teatas Läti rahandusministeerium, et ka IMFilt on Lätil lootust selle aasta lõpuks laenuosa - 200 miljonit eurot - kätte saada, vahendas Läti uudisteagentuur Leta.
Täna lõpeb IMFi missioon Lätis, mille jooksul on arutatud strukturaalseid reforme hariduses, tervishoius ja sotsiaalsfääris. Laenumaksete jätkamise otsuse teeb IMF Leta andmeil sügisel.
Eile õnnestus ka järjekordne Läti riigi võlakirjade oksjon - riik müüs ühekuulise tähtajaga võlakirju 21 miljoni lati väärtuses intressiga 12% ning 4,9 miljoni lati väärtuses kolmekuulise tähtajaga võlakirju 12,5%se intressiga.
Läti pankadevahelisel turul on intressid rahunenud - üleöölaenude Rigibor oli eile 6,3% võrreldes 33%ga läinud reedel ning 29,4%ga laupäeval.
Tänavu märtsis külmutas IMF Lätile abilaenu väljamaksed, kuna ei olnud rahul Läti valitsuse tegevusega eelarvedefitsiidi ohjamisel. Juunis kinnitas Läti parlament radikaalsed eelarvekärped, mis olid laenumaksete jätkumise tingimuseks. Kärped jõustusid 1. juulil, mis tähendas muu hulgas ametnike ja parlamendisaadikute palgakärbet, pensionide vähenemist ja ka alkoholiaktsiisi tõusu.