ÄP restoranitest – Kahe näoga UpUp

03. juuli 2009, 15:49

Imestan, et UpUp oskab olla korraga nii
kehva teenindusega ülehinnatud restoran kui ka kiirelt toimiv maitsvate
roogadega soodne lõunastamispaik.

Esimesel päeval istusin tagasaalis, hämaras hubasuses. Teenindas meid noor kelner, kellel aega kõigeks. Tellimust võttes kõõlus ta poolenisti posti taga, justkui julgemata (viitsimata?) lauale lähemale tulla, siis ajas kõrvallaua tütarlastega juttu ja kui ma pärast rohkem kui pooletunnist ootamist juba oma abi pakkuma läksin, suvatses jahtunud road lõpuks lauale tuua. UpUpi teenindaja võib olla masendavalt aeglane või üllatavalt nobe, olenevalt sellest, kas soovite pildulikumat a la carte lõunat või kiiret päevarooga.UpUpi teenindaja võib olla masendavalt aeglane või üllatavalt nobe, olenevalt sellest, kas soovite pildulikumat a la carte lõunat või kiiret päevarooga.

Kuna olime natuke pidulikumal lõunal, tegime valiku ? la carte roogade hulgast. UpUpi menüü tugevaimaks pooleks on salatid, millest piisab mõõdukaks eineks. Valik langes grillitud kitsejuustu salatile piiniapähklite ja punapeedipestoga.

Kui kelner pisut nobedam oleks olnud ja salati juba siis lauda oleks toonud, kui juust alles soe, oleks see päris tore roog olnud. Isegi pooljahtunult oli see maitsev. Kuigi punapeedipesto kõlas paremini kui maitses, oli see salatil kenaks silmarõõmustavaks värvilaiguks. Ka küpsetatud pardifilee ja riisinuudlid hiina pirni kastmega kõlab ilusasti. Riisinuudlite ja pirnikastme kohta pole absoluutselt midagi kriitilist öelda (peale selle, et ka need olid jahtunud). Kogu kriitika saab aga endale part: igav, tuim, vintske. Kahju linnust, kes oma elu nii kehva roa pärast on pidanud jätma, oleks võinud parem vanadussurma surra.

Seesama filee oli samuti kukeseene-pardisupi sees, ka juunikuised kukeseened polnud enam esimeses värskuses, aga oma viga – kuigi ilm on olnud erakordselt vihmane, on ju ilmselge, et kukeseenehooajani on veel aega.

Teisel korral tegime kiire tavalõuna. Istusime tänavapoolses suurte akendega saalis, teenindajaks oli seekord nobe tütarlaps, kes ilmus samal hetkel, kui lauda istusime. Ja mis kõige tähtsam – nii päevaroaks olnud spagetid koore-krevetikastmega kui ka Jaapani lõuna Bento olid tükk maad paremad kui eelmise päeva märksa kallimad ? la carte road.

Spagetid olid rammusalt kooresed, nii et krevetikoguse tagasihoidlikkust oli võimalik mitte tähele panna. Jaapani karbilõunakomplekti kuulusid miso supp, kreveti-seesamisalat ja makid. Lihtne miso supp maitses mõnusalt, ainult sööjaid oodates oli jõudnud juba leigeks minna. Olemata Jaapani roogade spetsialist, julgen väita, et makid polnud esimeses nooruses.

Mitte et seal midagi kõlbmatut oleks olnud, ei, tavaliseks kiirlõunaks kõlbasid väga hästi, aga puudus jaapanlik värskus, pealegi oli riis rabe ja raske. Aga ikkagi – 95 krooni eest selline tubli komplektlõuna pole üldsegi mitte paha tulemus ühe kesklinna söögikoha kohta.

Lõpetuseks palusin piimaga kohvi, mille sisse panin mitu lusikatäit suhkrut. Kohv kannatas kõik välja, see oli nii suur ja nii kange. Tulemuseks oli jook, mida jätkus lauakaaslasega jagamiseks ning mis lisaks kohvile oli natuke ka desserdi ja digestiivi eest.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
03. July 2009, 15:53
Otsi:

Ava täpsem otsing