Eesti panustab rohkem demokraatia kui majanduse arengule

06. juuli 2009, 20:46

Eesti esimene iga-aastane arengukoostöö
aruanne näitab, et riik kulutab ülekaalukalt rohkem vahendeid rahu ja
stabiilsuse tagamisele ning demokraatia arengu teotamisele kui teistele "Eesti
arengukoostöös ja humanitaarabi arengukavas 2006-2010" võetud eesmärkidele nagu
majanduse või säästliku arengu toetamine.

Analüüs näitab, et kui arengukava rakendamise teiseks aastaks võetud rahaliste kohustuse (0,17% RKT-st aastaks 2011) saavutamisel oldi ettenähtud graafikus, siis raha kasutamise sisulist poolt vaadeldes ilmnevad puudujäägid mitte üksnes seatud eesmärkide ühtlases väärtustamises, vaid ka abi geograafilises jaotuses ja selle tõhususes, teatas MTÜ Arengukoostöö Ümarlaud. Sellise kallutatuse ilmseteks põhjusteks on arengukoostöö suur politiseeritus ning Eesti institutsioonide vähene suutlikkus viia ellu sidusaid poliitikaid.

Koostatud aruande lõpus on esitatud Arengukoostöö Ümarlaua ettepanekud Eesti arengukoostöö parendamiseks. Suuremat tähelepanu soovitatakse pöörata abi kvaliteedi hindamise juurutamisele, kolmanda sektori esindajate kaasamisele ning ühenduste tegevust soodustava tegevuskeskkonna loomisele.

MTÜ Arengukoostöö Ümarlaud poolt koostatud aruanne „Abisaajast demokraatiasaadikuks: Kodanikuühenduste hinnang Eesti arengukoostööle aastal 2007“ uurib Eesti 2007. aasta arengukoostöö vastavust valdkondlikus arengukavas seatud eesmärkidele, toob esile peamised trendid arengukoostöö ja humanitaarabi elluviimises ning esitab Arengukoostöö Ümarlauas osalevate kodanikuühenduste ettepanekud valdkonna poliitikate ja tegevuste tõhustamiseks. Analüüsi aluseks on Eesti välisministeeriumi poolt Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) arengukomisjonile esitatud statistika ning mainitud arengukava rakendusplaani aruanne.

Pikaajalise arengukoostöö kogemusega riikides on taoliste uuringute koostamine asendamatu poliitikate kujundamise osa ning arengukoostöö organisatsioonid ja välisministeeriumid annavad igal aastal välja põhjalikke aruandeid. Eesti valitsus pole selliseks analüüsiks veel vahendeid leidnud ning seetõttu otsustas Arengukoostöö Ümarlaud pakkuda omapoolset initsiatiivi, koostades Kodanikuühiskonna Sihtkapitali rahalisel toel oma uuringu. Plaanide kohaselt ilmub taoline analüüs sarnastel alustel ka järgnevate aastate kohta, et aastast aastasse toimuvaid muutusi oleks võimalik hõlpsasti jälgida ja uurida.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. July 2009, 20:46
Otsi:

Ava täpsem otsing