Detailplaneeringu edu tagab varajane teavitustöö

Planeerimisseadus sätestab, et kohe planeeringu algatamisel saab avalikuks kavandatava objekti eripära. Mida suurem on rajatise mõju ümbrusele, seda järsem võib olla avalikkuse vastureaktsioon, seega tasuks juba varakult mõelda läbi planeeringu avalikustamise strateegia.

Audru Vallavalitsuse keskkonna- ja maanõunik Priit Annus rääkis, et Audrus on teavitustööga alati teadlikult ja tulemustlikult tegeletud. "Kõiki asjassepuutujaid on teavitatud, suuremate planeeringute korral on ka stendid väljas olnud enne, kui piirkonnas tekib mingi kõmu," rääkis Annus. Teavitustöö ajal ilmnevad ka planeeringu esimesed kitsaskohad, millega tuleb tegeleda.

"Ehitist rajada sooviv ettevõte peaks enne planeeringu algatamist täpselt teadma, milline on rajatis ja selle mõjud piirkonnale. Võimalikult palju tuleks infot enne arutelusid omavalitsusele ette anda,"rääkis Annus.

Annuse sõnul saab kõik alguse tugevast piirkonna üldplaneeringust. "Selle koostamisel on olnud igaühel õigus sõna sekka öelda, see on üldine kokkulepe."

Audru ringrada haldava OÜ Erki Sport Racing juhatuse liige Eiki Eriste meenutab, et ringraja üldplaneeringut arutati mitu korda, aga vastuväiteid kuulis praktiliselt vaid ühel korral. "Rohkem oli neid, kes õpetasid, kuidas ja mida teha. Üks daam väitis, et müra hakkab segama, aga projekteerijad tegid talle ruttu selgeks, et kui ringraja ümber ehitada korralik vall, ei ole mingit müra kuulda," rääkis Eriste.

Planeeringu kinnitamisel on oluliseks aspektiks ka see, millist kasu saab objektist kohalik kogukond. "Ringrajast saavad kasu ka kohalikud elanikud: kui algaja motomees hakkab sõitu tänaval õppima, seab ta paljud ohtu. Siin, linna külje all, on meil igal kolmapäeval motopäevad, kohal umbes 15 ratast. Poest saad 200hobujõulise mootorratta küll osta, aga seda on vaja ka turvaliselt proovida," rääkis Eriste. Teisipäeviti aga on võimalik oma autosõiduoskust arendada. "Ringrada on meie käes olnud kolm aastat ja kui varem kasutati seda ka öösiti, siis nüüd pärast üheksat õhtul enam mingit müra ei ole," rääkis Eriste.

"Omal ajal detailplaneeringu algatamisel oli tähtede seis soodne: oli kohaliku omavalitsuse huvi korrastada jäätmekäitlust, maakonna vastav huvi ja detailne keskkonnauuring. Lisaks leidus tiheasustusest piisavalt kaugel asuv koht riigimaa näol, mis tõttu jäid ära maavaidlused," loetles Väätsa Prügila juhataja Aivar Lõhmus komponente, mis toetasid planeeringu kinnitamist.

"Emotsionaalseid vastuväiteid ei tekkinud. 1996.-1997. aastal, mil planeering kinnitati, oli Eestis veel tunda optimismi. Nüüd ollakse tõrjuvamad ja öeldakse, et teeme, aga mitte meie hoovi peale. See on takistanud mitme prügila rajamist," rääkis Lõhmus.

2007. aastal kinnitati Väätsa vallavalituses detailplaneering prügila laienduse kohta. "Viisime läbi planeerimisseadusega nõutavad avalikustamised. Ilmselt olime kuue tegutsemisaasta jooksul (AS Väätsa Prügila asutati 2000. a -toim) suutnud kohalikke veenda, et meie tegevus pole keskkonnaohtlik ja probleeme ei teki. Vastasel juhul oleks tekkinud ka vastasseis," meenutas Lõhmus. "Kui sugri-mugri mitte teha, vaid tegutseda avalikult, ei näe ma põhjust, miks kohalik elanikkond peaks detailplaneeringutele vastu seisma," rääkis Lõhmus.