Luterma ei sobinud börsile

Kristjan Hänni 08. juuli 2009, 00:00

Luterma (endise Kalevi) noteerimise lõpetamine on tekitanud elevust. Pahatahtlikumad levitasid kahtlusi, et nii börsi kui ka selle noteerimiskomisjoni kaheksat sõltumatut liiget mõjutati otsuse tegemisel. Komisjoni liikmena selgitan, miks noteerimise lõpetamist toetati.

Taotluse noteerimise lõpetamiseks esitas emitent, mitte börs. Järelikult peavad Luterma ja tema tuumikomanik sellist käiku ettevõtte jaoks parimaks. Otsus, mis on kasulik ettevõttele ja tema põhiaktsionärile, peaks olema parim kõigile aktsionäridele.

Noteerimise lõpetamine aitab keerulises majandusolukorras kulusid kokku hoida ja ellu jääda. See võiks kokkuvõttes investorite huvides olla eespool kui börsil noteeritus.

Noteerimise lõpetamise toetajaile ASile Rubla ja Vipes Invest OÜ kuulub kokku 83,14% ettevõttest. Lisaks kuulub 7,52% OÜ Moonrider, kellele börsilt lahkumine ei ole vastumeelne. Seega võib denoteerimine olla probleem ainult üksikutele väikeaktsionäridele. Väärtpaberituru seaduse kohaselt võimaldab börs turul osaleda üksnes isikul, kes kohustub täitma reglementi. Oliver Kruuda puhul on meil tegemist persooniga, kellel jätkub võimeid märksa enamaks, kui seda võimaldavad reglement või Eesti Vabariigi seadused.

Seetõttu on Kalev/Luterma olnud pahatihti hädas reglemendi nõuete täitmisega. Ainuüksi 2008. aasta septembrist 2009. aasta veebruarini esitas börs Lutermale lisaks suulistele kaheksa kirjalikku järelepärimist. Ka varasem käitumine tekitas küsimuse, kas tegemist oli avalikuks kauplemiseks sobiva ettevõttega.

Kui saab selgeks, et täiskasvanud inimest enam potil käima ei õpeta, on mõistlik sellest tulutust tegevusest loobuda. Selliselt käituva ettevõtte hoidmine börsil annab halba eeskuju ja kahjustab börsi ja kogu väärtpaberituru mainet.

Kas nadis seisus ettevõtte väikeaktsionäre peaks keegi välja ostma? Kauplemist Luterma aktsiaga praktiliselt ei toimu. 2009. aastal on Luterma aktsia olnud konkurentsitult passiivseim aktsia Tallinna börsil: tehinguid 75, kogukäibega mõnisada tuhat krooni.

Ettevõtte lahkumine börsilt mõjutab seega väheseid kauplemishuvidega investoreid. Neil, kes siiski soovivad börsi vahendusel oma aktsiaid müüa, on selleks võimalus tavalisest mitu korda pikema (kolm kuud) kauplemise lõpetamise perioodi jooksul. Muuseas, mitmendat päeva on börsil olemas ostunoteering, kuid puuduvad müügisoovid. Väikeinvestor võib tunda, et tema huve on riivatud, kuna noteerimiskomisjoni otsuses puudub nõue ülevõtmispakkumise (ÜVP) tegemiseks, sest 2007. aastal tehtud ÜVP ajal kehtisid ettevõtte tuleviku suhtes teistsugused eeldused kui praegu.

ÜVP tundub mõnele investorile päästerõngana, mis neid ebaõnnestunud investeeringust välja aitaks. Kuid vaadates regulatsiooni, poleks erilist põhjust oodata parema hinnaga pakkumist, kui hind, millega aktsia praegu börsil kaupleb. Seega ÜVP ei annaks investorile eeliseid.

Omal ajal oli Kalevi börsiletulek ja riigipoolne aktsiate müük erastamisväärtpaberite eest väikeaktsionäridele osa ettevõtte erastamisprogrammist, mitte ettevõtte enda valik. Ettevõte ise pole oma 13aastase börsiloleku jooksul kordagi börsilt kapitali kaasanud.

Ka paljud suurfirmad (näiteks IKEA) pole noteeritud börsil ja aktsionärid teevad tehinguid börsivälisel turul. Börsilt lahkumine teeb kauplemise ettevõtte aktsiaga keerulisemaks, kuid ei muuda ettevõtte väärtust, mis põhineb majandustegevusel.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing