Raha poeb välja maksuaugust

Stockmann AS ostis enda emafirmalt 235 miljoni krooniga 10 protsenti oma aktsiatest. Aktsiate ost lubas kaubandusettevõttel viia raha Eestist emavõttesse tulumaksu maksmata. Dividendidena raha välja võttes oleks tekkinud ebameeldiv maksukohustus, 62 miljonit krooni.

See näitab, kui lihtne on välismaistel kontsernidel viia raha Eesti tütarfirmadest välja, ilma et riik selle pealt sentigi maksutulu teeniks.

Teoreetiliselt on Stockmann OY-l ehk oma aktsiaid müünud emafirmal kohustus need tagasi osta. Kuid praktikas pole kiiret kuhugi, emafirma võib seda teha ka saja aasta pärast. Ning Eesti riik ei saa selle aja jooksul mingit maksutulu.

Samasugust võimalust raha välja viimiseks pakub ka laenude andmine emafirmale, mida Stockmann on samuti kasutanud. Põhimõte on sama: laenude andmisel maksukohustust ei teki.

Omaaktsiate ost emafirmalt on küll piiratud 10 protsendiga (just nii palju ostsid aktsiaid nii Stockmann OÜ kui ka Wendre, teine tänases Äripäevas toodud näide). Ent pole sugugi ühene, kuidas see 10 protsenti ühe või teise ettevõtte puhul paika pannakse.

Ettevõtete juhtide sõnul määras Stockmann ASi turuväärtuse "sõltumatu investeerimispank" ning Wendre hinna tegi kindlaks "väga kõrge reputatsiooniga rahvusvaheline audiitorfirma". Heakene küll. Kuid isegi sellisel juhul ei ole hindamise juures ühtegi sõltumatut kolmandat osapoolt.

Hindamisakti ju tellib ettevõte ise, mitte näiteks maksuamet. Sama hästi võiksid kaks osapoolt leppida kõigepealt kokku maja müügis ja siis alles määraks maja hinna müüja poolt tellitud ja tasustatud "sõltumatu ekspert".

Ei saa öelda, et Stockmann või Wendre oleksid teinud midagi ebaseaduslikku. Seda ei väida ka maksuamet, kes hoidub andmast igasugust konkreetset hinnangut üht- või teistpidi.

Samas omaette kaalub maksuamet ilmselt küll, kas tõmmata taas salarelvana põuest välja maksukorralduse seaduse paragrahv 84, mis lubab maksustada tehinguid nende majandusliku sisu järgi. Kui maksuametnike tõlgenduses oli aktsiaostude eesmärk maksudest hoidumine, võib firmadel nendega ütlemist tulla. Iseasi, kui kindlalt amet pärast Sylvesteri fiaskot ennast seda paragrahvi käsitsedes tunneb.

Ilmselt võib siiski ennustada, et maksuameti huvi selliste tehingute vastu tõuseb, sest tõenäoliselt hakatakse seda skeemi ja samuti emafirmale laenamist rohkem kasutama.

Paljud kontsernid tahaksid raha kindluse mõttes Ida-Euroopast välja viia, teistel on tarvis pidada ülal oma tütreid kuskil mujal. Kui turult laenu ei saa ja raha vaja, saab nii lüüa kaks kärbest korraga: ressurss on omast käest võtta, ja maksuvaba pealekauba.

Autor: ÄP