Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Vare: tootmine annab vahendusele silmad ette
Eelmisel nädalal Arengufondi nõukogu esimeheks valitud Raivo Vare vastas aripaev.ee lugejate küsimustele.
Kuidas hindate Arengufondi nõukogu eelmise juhi Indrek Neivelti tööd? Miks ta teie arvates ametist lahkus?
Hindan kõrgelt. Indrek Neiveltil on suured teened Arengufondi käivitamisel ja profiili loomisel. Suur tänu talle selle raske koorma vedamise eest! Eks see oli üksjagu raske ja rahutu periood, lisaks pidevad pinged poliittasandi otsustusringiga, mis pole tänaseni, olgem ausad, kadunud. Tundub, et Indrekul kui rahvusvahelisel multivaldkondlikul mehel sai mingil määral ka emotsionaalne motivatsioon otsa ning nii ta otsustaski lahkuda.
Millisena sooviksite näha Arengufondi riskikapitaliinvesteeringute tegevuste eesmärke, prioriteete ja tegevusmahte järgneval kolmel aastal?
Arengufondi eesmärk on saada varase faasi riskikapitaliturg tööle. Erasektor sinna praegu eriti ei investeeri, kuid ilma selleta pole meil oodata uusi tulevikutähti, kes võiks anda panuse meie majanduse struktuuri muutumisse.
Prioriteetide mõttes sektoritest eelistusi pole, investeeritakse rahvusvaheliselt läbilöögivõimelistesse äridesse ja tehnoloogiatesse, mis on suure kasvupotentsiaaliga ja majandatud ettevõtlike ja andekate inimeste poolt. Selle aasta eesmärk on teha 6-8 investeeringut. Edasine sõltub ressursist. Vähesed riskiinvesteerimisfondid maailmas teevad aastas üle kümne investeeringu.
Mis puudutab riskikapitali investeeringukulusid, siis need on umbes 6 miljonit krooni aastas, mis on ca 2% investeerimisfondi planeeritud mahust.
Kas valitsuse Eesti Telekomi aktsiate tagasivõtmine Arengufondilt oli põhjendatud samm?
Ei olnud. Formaalne alus osutus mittekorrektseks. Eelarvepositsiooni ta ei parandanudki, nagu ennustati. Arengufondi poolt vaadatuna ei olnud see praktiline, sest olime jõudnud just aktiivse investeerimise tsüklisse, mille ressurss aga võeti nüüd ära. Loodan, et riigimehelikult mõeldes pööratakse see otsus tagasi.
Millisele ärile paneksite aluse, kui teil oleks vaba raha ainult 1 miljon krooni?
Tootvale. Praeguses krediidikriisis pole sellise summaga laiahaardelisemaid kaubandusoperatsioone eriti võimalik teha. Pealegi usun, et kriisijärgses maailmas on vähem kohta vahendusel ja rohkem tootmisel. Miljon krooni tasub paigutada eelkõige sellisesse ettevõttesse, mille suhtes on ideid ja soovi panustada isiklikku aega ja tööd. Praktiliselt tähendab see aga, et summa suhtelisest väiksusest tulenevalt astuksin sellega kampa mõnes alustavas või krediidi- ja ideedenäljas tootmis- või arendusettevõttes.
Autor: ÄP