Nõges: hirm võidutseb tavainimeste seas

12. juuli 2009, 09:10

Pikka aega Tallinna börsil erinevatesse
ettevõtetesse investeerinud Arvo Nõges ei ole üllatanud, et tavainimesed hetkel
raha pigem hoiusel peavad, kui aktsiatesse panevad.

Eurooplased panevad säästudesse tunduvalt vähem kui mullu ning üha enam inimesi jätab selle raha pigem panka hoiusele kui ostab aktsiaid, selgub Uuringufirma GfK Custom Research Worldwide uuringust, mille puhul intervjueeriti kümnes Euroopa riigis, USAs ja Indias 12 060 inimest.

Nõgese sõnul hakkavad inimesed säästma, kui on rasked ajad, kui vähegi kergem, siis inimesed kulutavad rohkem. Suurem küsimus on, millal rasked ajad mööduvad ehk toimub üleminek ühest tsüklist teise, nn pööripäevad „Kas pööripäev on Tallinnas juba ära olnud? Teatavasti on ju alati enne koitu kõige pimedam,“ kommenteeris Nõges tavainimeste hirme aktsiaturgude ees, mida üleminekuajad võivad isegi suurendada. „Kui majanduses on pööre toimunud, siis inimeste käitumisse see veel jõudnud pole. Täna hirm selgelt võidutseb tavainimeste seas. Kaks aastat tagasi oli ahnus ülekaalus, kui inimesed raha veel aktsiatesse toppisid, kui targemad investorid juba müüsid,“ lisas ta.

Nõges ise on sel kevadel pimedatel aegadel aktsiaid siiski juurde soetanud. „Olen käitunud vastavalt visioonile, et osta siis, kui veri tänavatel. Mulle Baltimaade börsid meeldivad väga, aga minu ostmised ei jõua turge üles tõsta. Aktiivsust pole müümise ega ostmise poolel hetkel. Eestlased kulutavad liiga palju, kuid ettevõtlus või ettevõtluse toetamine pole omane inimestele. Kui tahame paremat Eestit, peaksime ennetama teatud protsesse. Eesti häda on selles, et inimesed on liiga arad investeerima, seepärast sõltume laenurahast ja meie börsid välisinvestoritest,“ rääkis Nõges.

Investori sõnul poleks Tallinna börsi ettevõtted tõenäoliselt nii allahinnatud, kui inimesed rohkem raha tahaksid börsile panna. Nõges tuletas meelde ka seda, et eestlaste säästukontodel vedeleb aukartustäratavalt suur rahamass ja kui hoiuseprotsendid veelgi langevad, siis ehk jõuab osa sellest rahast ka börsile. Ainuüksi mõni protsent sellest rahast võiks tuua tõusunumbrid börsile, arvas Nõges.

GfK uuring näitas ka muutusi viisides, kuidas investorid infot saavad. Veerandile inimestest on panganõustaja esimene allikas investeeringute puhul, kuid see on kuue kuu taguse ajaga tunduvalt vähenenud, eriti Kesk-Euroopas. Allikana on tõusnud internetis oleva erialase info tähtsus.

„Kui on head ajad, siis pangad annavad sulle vihmavarju, halval ajal aga võtavad ära,“ kommenteeris Nõges inimeste usalduse langust pankade investeerimisnõustamise suhtes.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
17. September 2009, 13:44
Otsi:

Ava täpsem otsing