Börsid on kah tujukad nagu inimesed

Nii nagu inimestel on sesoonne kalduvus muutuda depressiivsemaks, esineb seda ka aktsiaturgudel. Toronto Rothman School of Managementi professor Lisa Kramer on oma uurimuses leidnud, et seda efekti kasutades on võimalik võimsalt tootlust kasvatada.

Põhjalik SADi (seasonal affective disorder) kliiniline uuring on näidanud, et miljonid inimesed kogu maailmas muutuvad riskikartlikumateks, kui sügisel hakkab päevavalgustundide arv kahanema. Kui aga talvel ja kevadel hakkab kauem päevavalgust nägema, muututakse riskialtimaks. Krameri ja teiste analüütikute koostöös valminud uuring on esimene omalaadne, mis leidis otsesed tõendid SADist tingitud mõjudest eraisikutest investorite investeerimiskäitumisele, kirjutas BMO Harris Private Bankingu ajakiri.

Kui investorite karjad muutuvad sügisel riskivältivamateks, kahaneb üldine riskivalmidus ja aktsiate tootlus vastab sellele. Sügiskuudel on aktsiaturgude tootlused madalamad. Talvel ja kevadel tootlus paraneb.

Huvitav on see, et mida suuremad on laiuskraadide erinevused, seda muljetavaldavamaks muutub efekt. Rootsi aktsiaturul on suurimad sesoonsed kõikumise muutused. Lõunapoorkeral, kus on aastaajad põhjapoolkeraga kuuekuises nihkes, on ka aktsiaturgude sesoonsus nihkes. Kui me vaatame valitsuse võlakirju, siis on nende tootluse muutused täpselt vastupidise efektiga aktsiate suhtes. Ajal mil riskantsed varad (aktsiad) on kõrge tootlusega, on turvalised valitsuse võlakirjad madala tootlusega.

Finantskriisid juhtuvad tavaliselt sügisel, mis on meie emotsionaalse olukorra võimendus.

Kramer lõi kolm hüpoteetilist portfelli.

Esimene investeeriti võrdselt Rootsi ja Austraalia aktsiaturgudele. Enam kui kahekümnel aastal alates 1980ndate algusest on selline portfell tootnud keskmiselt 13,2 protsenti.

Teist pro-SAD portfelli liigutati 100% kaks korda aastas. Rootsis ostetakse kogu raha eest aktsiaid sügisel (21. septembri paiku), kui aktsiad kalduvad olema madalad. Kui kätte jõuab Austraalia sügis (21. märtsi paiku), müüakse Rootsi aktsiad maha ja investeeritakse kogu raha Austraalia aktsiatesse, et järgmisel aastal neid toiminguid uuesti korrata. Sellise aktiivse portfelli keskmine aastatootlus oli 21,1 protsenti.

Kolmas anti-SAD portfell tegi täpselt vastupidiselt pro-SAD portfellile. Osteti siis aktsiaid, kui turud olid kõrgel ehk mõlema maa kevadeti ja müüdi sügiseti. Sellise portfelli keskmine tootlus oli 5,2 protsenti.

Uurimuses kasutati Rootsis Veckans Affärer aktsiaindeksit ja Austraalias All Ordinaries indeksit. Lihtsam viis uurimust praktikas rakendada on osta USA börsil kaubeldavaid fonde, mille hind järgib MSCI Austraalia ja Rootsi indekseid.