Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Eesti Energia paneb Narvas püsti moodsa õlitööstuse
2012. aastal peaks plaanide kohaselt Narvas tootmist alustama õlitehas, mis kannab nime Enefit 280. Enefit tähistab praegusel juhul tehnoloogiat, mida uues tehases kasutatakse, kuid Enefit kui kaubamärk on Eesti Energia kontsernis kasutusel välisturgudel tegutsedes.
185 miljonit eurot ehk ligi 3 miljardit krooni peab tagama selle, et 2012. aastaks voolaks uuest õlitehasest välja 2 miljonit barrelit põlevkiviõli aastas. "Kui me vaatame tervikuna maailma naftatoodangut, siis maailmas on päevatarbimine 80-85 miljonit barrelit. Selles mõttes on ta piisk meres," selgitas Eesti Energia juhatuse esimees Sandor Liive. "Kui me räägime aga Eesti kontekstis, siis eelmisel aastal me tootsime miljon barrelit õli oma kahe seadmega. Uue seadmega tahame me toota kaks miljonit barrelit. Eesti Energia jaoks on see väga suur samm õlitootmise laiendamisel," lisas ta.
Ettevõtmise teeb Liive hinnangul oluliseks ka see, et maailmas otsitakse aktiivselt asendust naftale. "Naftavarud maailmas ei ole lõpmatud ja maailm otsib lisaks taastuvenergiale aktiivselt ka teisi energiaallikaid. Põlevkivis sisalduv õli on kordi suurem kui tavapärase nafta varud maailmas," kõrvutas Liive kahe loodusressursi varusid maailmas.
Samas märkis ta, et praegune põlevkiviõli kasutus on primitiivne - põlevkiviõli läheb põletamiseks väikestes katlamajades ja seda kasutatakse ka laevakütuses ühe komponendina. "Praegu oleme me selle väärtusahela madalamas otsas, aga meie idee on loomulikult liikuda ülespoole. Tegelikult on põlevkiviõlist võimalik toota vedelkütuseid, mis suudavad töötada isegi näiteks diiselautos," avas Liive tulevikuplaane.
Aastal 2016. loodab Eesti Energia käivitada ka põlevkivist toornafta tootmise tööstuse võimsusega 30 000 barrelit päevas. Sama suur on Eesti päevane kütuse tarbimine.
"Piirkonna rafineerimistehased võiksid seda vastu võtta ja toota sellest vedelkütuseid," märkis Liive.
Kolme miljardi krooni investeerimisel kavatseb Eesti Energia kasutada nii oma vahendeid kui ka laenuraha. "Meil on lõppfaasis ka täiendav finantseerimisleping selle projekti rahastamiseks," sõnas Liive.
Viru keemia Grupi juhatuse liige Priit Rohumaa on selle ambitsioonika projekti puhul Eesti Energia juhiga võrreldes aga skeptiline. Näiteks on Eesti Energial tema sõnul palju lahtisi küsimusi elektrivarustuse ja elektrivõrkude investeeringute osas.
"Sellise projekti ettevõtmine praeguse õlituru hinnataseme ja finantsturgude juures on mõistmatu samm," nentis Rohumaa, kes soovitaks pigem oodata õlituru paranemist ning kasutada neid väheseid finantsvahendeid, mis on praegu turgudel kättesaadavad, oma põhitegevuse kindlustamiseks ja arendamiseks.
Uue õlitehase tehnoloogiliste lahenduste väljatöötaja ja tarnija on Soome päritolu Helsingi börsil noteeritud ettevõte Outotec.
Reedel allkirjastasid Eesti Energia ja Outoteci Saksamaa tütarfirmade juhid Tallinnas Rotermanni kvartali elevaatoriruumis ajakirjanike silme all uue ühisettevõtte asutamislepingu.
Ühisettevõtte ülesandeks saab projekti jaoks välja töötatud tehniliste lahenduste tutvustamine ja pakkumine ka Eestist väljapoole. Alanud koostöö kaugem siht on saada juhtivaks põlevkivitehnoloogia pakkujaks maailmas. Uue ühisettevõtte nime reedel avalikkusele veel ei öeldud - avalikustamist takistas registreeringu puudumine äriregistris.