Neljapäev 8. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Loodetud erisoodusmaksu rahasadu jäi tulemata

Anne Oja 13. juuli 2009, 00:00

Mullu 18. septembril otsustas valitsus tõsta ametiautode erisoodustuse piirmäära selle aasta 1. jaanuarist 2000 kroonilt 4000 kroonile ametiauto kohta kuus.

Maksueksperdid ütlesid juba toona, et pärast muudatuste jõustumist erisoodustusmaksu enam ei laeku, kuna ettevõtted hakkavad pidama sõidupäevikuid. Segasest seisust hoolimata uimastas rahandusministeerium avalikkust lubadusega, et sõiduautode erisoodustusmaksu piirmäära tõstmisest laekub kreeni kiskuvasse riigikassasse 370 miljonit krooni lisatulu. Toonane rahandusminister Ivari Padar ütles tulumaksuseaduse eelnõu esimesel lugemisel riigikogu ees, et ettevõtete autodega erasõitude tegemine on sageli töötajatele suurem boonus kui 2000 krooni ning sestap tuleb ajale jäänud määra tõsta.

Seis on aga selline, et erisoodustusmaksu on selle aasta riigieelarvesse esimese viie kuuga laekunud vaid 276,6 miljonit krooni ehk vaid napid 18 miljonit krooni enam kui aasta eest. Eelmise aasta lõpu võrreldavatele näitajatele oleme juba alla jäänud, mistõttu võib aasta kokkuvõttes olla väga hea, kui maksu laekub üldse sama palju kui 2008. aastal, ning 370 miljoni kroonisest lisatulust võib vaid unistada.

Prognooside tegemisel lootis rahandusministeerium, et maksumuudatus ei vähenda erisoodustusmaksu deklareerivate sõidukite arvu. Tegelikkuses on erisoodustusmaksu deklareeritud selle aasta esimesel viiel kuul kõigest 5782 auto pealt ehk ligi poole vähem kui aasta eest. Praegune rahandusminister Jürgen Ligi tõdeb, et kui maksumäära poleks tõstetud, siis poleks laekumine sellelgi tasemel, kus ta praegu on. "Majanduslanguse ajal on tööandjate kokkuhoid ametiautodelt loomulik," kommenteeris minister.

Maksu- ja tolliamet näeb maksu alalaekumises kahte põhjust: esiteks, ettevõtted ei luba oma töötajatel enam ametiautodega erasõite teha, ja teiseks on hakatud pidama sõidupäevikuid, millest tulenevalt tasutakse tulu- ja sotsiaalmaksu varasemast vähem.Maksuameti kontrolliosakonna juhataja Egon Veermäe sõnul on maksumuudatuste mõju koos majanduslangusega muutnud ettevõtete käitumist, mille tulemusena on ettevõtjad vähendanud erisoodustuste tegemist töötajatele.

Äripäevaga rääkinud ettevõtted on kõik kulude kokkuhoiu nimel vähendanud ametiautode hulka.

"Varem oli Arco Varal Eestis 43 ametiautot, praegu on kasutuses 24 ametiautot. Autod müüdi enamasti väljapoole Arco Vara gruppi, kuid neid soetasid ka ettevõtte töötajad," kommenteeris firma turundus- ja kommunikatsioonijuht Urve Nõgu autopargi kahanemist.

Elioni haldusdirektori Kristjan Kuke sõnul likvideeriti aastavahetuseks ligikaudu 100 ametiautot. Elioni töötajad kasutavad ametiautode asemel nüüd isiklikke autosid ja firma maksab neile töösõitude eest hüvitist. "Peamine pluss oli meie jaoks see, et ei pea enam ametiautode haldamise ega arveldusega tegelema. Seega ei teki rohkem ka olukorda, kus lahkunud töötaja auto parkimisplatsile seisma jääb, kuid liisingumakseid tuleb jätkata," lisas haldusdirektor.

Karmilt on töötajate autosid kärbitud ka Eesti Energias. "Me tegime sisuliselt sellise otsuse, et enamikust ametiautodest loobume pärast liisingulepingute lõppemist. Uusi sõiduautosid inimestele ei anna," ütles Eesti Energia juhatuse esimees Sandor Liive. "Meile jäi mingi kümme autot kogu kontserni peale. Me arvame, et ametiautode pidamine läheb tulevikus veel kallimaks ning otsustasime teha seetõttu sellise strateegilise otsuse."

Eesti Energia personalidirektor Riina Varts lisas, et liisingulepingute uuendamisest loobumise tõttu kompenseeritakse töötajatele autokulud püsilimiidi alusel, mis annab ettevõttele märkimisväärse kokkuhoiu.

Möödunud aasta lõpus kasvas sõidukite ümbervormistamine tööandjate nimelt eraisikute nimele varasemaga võrreldes kümnendiku võrra, ütles Swedbanki liisingudivisjoni direktor Gunnar Toomemets.

"Eelmise aasta lõpus oli näha klientide soovi vormistada ettevõtte nimel olevad autod ümber töötajate nimele - ümbervormistused eraisikutele kasvasid kuni 10% võrreldes eelneva perioodiga," kommenteeris Toomemets. Liisingufirma juht märkis juba eelmise aasta lõpus, et autode ümbervormistamise tõttu on töökoormus firmas kasvanud.

Tänavuses uusmüügis on eraisikust klientide arv oluliselt kasvanud. Kui eelmise aasta lõpus oli uue liisinguauto soetanud eraisikute osakaal Swedbanki andmetel 53%, siis tänavu mais oli see number juba 63%. "See näitab tendentsi, et uued lepingud vormistatakse pigem eraisikute nimele ja et juriidiliste isikute autopargid vähenevad," ütles Toomemets.

Ütlen otse, et oskasin sellist asja (erisoodustusmaksu alalaekumist - toim) oodata küll. Oleme varemgi juhtinud valitsuse tähelepanu sellele, et maksutõus ei pruugi maksulaekumist parandada. Enne oli erisoodustusmaksu mugav maksta. Nüüd tuli hakata sõidupäevikut pidama või autodest loobuda. Kui majandusbuum oli, osteti maatükk 2 miljoniga ja müüdi 4 miljoniga edasi. Siis osteti 4 miljoniga ja müüdi 6 miljoniga ning valitsus hakkas arvama, et maksudega saab teha samamoodi. Mina arvan, et maksude tõus ei ole riigieelarve puudujäägi kaotamiseks õige vahend. Rahandusminister ja peaminister on küll öelnud, et siis laekub raha rohkem, aga tõenäoliselt see nii pole. Ilmselt juhtub näiteks käibemaksutõusuga samamoodi, kui läks autode erisoodustusmaksuga.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 18:09
Otsi:

Ava täpsem otsing