Maksutõus, mis kärbib riigi tulusid

Mullu tõusis erisoodustuse piirmäär 2000 kroonilt 4000 kroonile. Sellise Eestis tavaliseks saanud maksutõusunipiga lootis riik koguda lisaks 370 miljonit krooni. Tegelikult juhtus aga nii, et ettevõtted hakkasid massiliselt ametiautodest loobuma või sõidupäevikuid pidama ning lootus palju raha juurde saada läks luhta.

Äripäeva meelest on see suurepärane näide sellest, kuidas maksu tõstmine annab vastupidise efekti - kõrgema määra tasumise asemel hakatakse hoopis otsima sellest hoidumise võimalusi. Ning riigi tulud võivad kokkuvõttes väheneda.

Praegu on meil kaks võrdlusalust, mis aitaksid erisoodustusmaksu laekumisi prognoosida. Esiteks võime kõrvutada selle ja eelmise aasta viit esimest kuud, teiseks aga võrrelda käesoleva aasta algust eelmise aasta lõpuga (uus maks hakkas kehtima 1. jaanuaril).

Mis me näeme - loodetud 370 miljonit krooni tagant võib kohe ühe nulli ära korjata. Kahe aasta esimesi kuid võrreldes tooks maksutõus aastas "võitu" 44 miljonit krooni ehk maksude laekumine paraneks mulluse taustal umbes 7% võrra. Parem ikka kui mitte midagi, eks.

Ent selle aasta alguse numbrid panevad arvama, et isegi nii hästi meil ei lähe. Viimase viie kuuga on erisoodustuse deklareerijate arv vähenenud 4461 juriidilise isiku võrra ehk peaaegu poole peale. Deklareeritud maksusumma on samal ajal langenud 8% võrra. Siin on järsk langustrend juba selgesti näha.

Kui nüüd võtta arvesse mõlemad ajaperioodid ning arvutada jämedalt välja keskmine, siis näeme, et riik on õnnega koos, kui ta kogub tänavu sama palju erisoodustusmaksu kui mullu. Muidugi võib küsida, kui paljud ettevõtted oleksid nagunii autoparki vähendanud, majanduslangusest tingitult. Küllap nii mõnigi. Aga maksu tõstmine andis neile selleks tõsise tõuke - nagu nad ise ka tänases uudises tõdevad.

Kujutage ette olukorda, kus pere arutab, kas ikka tasub viletsa ilmaga minna vabaõhukontserti kuulama. Ja siis keset seda mõttevahetust öeldakse äkitselt raadiost, et kontserdi korraldajad on pileti hinna kahekordistanud.

Kahjuks jõustus 1. juulil veelgi neid maksutõuse, nagu käibemaksu ja aktsiisi kerkimine, mis võivad samasuguse tagasilöögi anda.

Nagu oleme ka varem juhtkirjas öelnud: kõige suurem probleem praeguste maksutõusude taga on nende mõju ennustamatus. Me ei tea, kas nende tulemus riigikassas on pluss- või miinusmärgiga või kuidas nad otse või ringiga majandust jahutavad.

Vahel võib väikegi maksutõus saada selleks õlekõrreks, mis murrab kaameli selja ehk muudab maksumaksja käitumist. Praegu õnnestus riigil muuta maksumaksjad loominguliseks. Mõistlik oleks kehtestada selline maksumäär, mis ei soosi maksudest hoidumist.

Autor: ÄP