Swedbank: Baltimaades majanduslangus jätkub

13. juuli 2009, 11:19

Kolme Balti riiki ootab Swedbanki hinnangul
sel aastal ees jätkuv majanduslangus: Läti majanduslanguseks annab prognoos 17%,
Leedus 16% ja Eestis 13,5%.

Swedbanki värske majandusprognoosi kohaselt võib täheldada, et maailmas on ootused nihkunud mõnevõrra halvemuse poole. Eriti ollakse pessimistlikumad jõukamate maade tarbijate käitumise suhtes. Samas on mõningast optimismi toonud finantsturgude ja ka mitmete kaupade (nt nafta) hinnatõus, teatas pank.

„Eeltoodu on põhjuseks, miks ootame kolmes riigis varem prognoositust sügavamat majanduslangust. Kuid olulisemaks prognoosi langetamise põhjuseks on olnud siinne majanduspoliitika, kus otsustusprotsess on äärmiselt veniv eelkõige Euroopa Parlamendi ja kohalike valimiste tõttu. Valitsustel on väga vähe valikuvõimalusi, samas tuleb kulutusi piirata oluliselt,“ ütles Swedbanki analüütik Maris Lauri.

„Me tunnustame valitsuste püüdeid eelarvepuudujääkide ohjamisel ja loodame, et edaspidised otsused tehakse õigeaegselt ja väiksemate kõhklustega. Vajadus edasiste kulukärbete järele avalikus sektoris on suur ning nendega peavad kaasnema ka struktuursed muutused. Kuigi valitsused jälgivad eelkõige eelarveseisu, ei tohi unustada ka vajadust toetada pikaajalist majandusarengut,“ märkis ta.

Kolme Balti riiki ootab Swedbanki hinnangul sel aastal ees jätkuv majanduslangus: Läti majanduslanguseks annab prognoos 17%, Leedus 16% ja Eestis 13,5%. Järgmisel aastal ulatub Eesti majanduslangus umbes 2%ni, Läti ja Leedu majandused vähenevad prognoosi kohaselt järgmisel aastal mõlemad 3%. Seega võib majanduskasvu oodata alles 2011. aastal ning ka siis jääb see pigem tagasihoidlikuks.

Analüütik Maris Lauri sõnul on erasektori kohandumine muutunud majandusoludega olnud oodatust kiirem ja ulatuslikum. „See ja tootmise stabiliseerumine põhilistes eksportmaades on toonud kaasa kindlustunde tõusu ning ekspordi ja tootmismahtude stabiliseerumise. Aastase kasvuni jõudmine võtab siiski aega ning esialgu ei ole see kasv kindlasti kiire,“ rääkis Lauri.

2005.-2008. aastate väga kiire ja ülimalt tasakaalustamata kasv on põhjuseks, miks praegune majanduskriis on Balti riikides äärmiselt sügav. Siiski tuleb märkida, et enamik ebakõlasid on praeguseks taandunud: jooksevkontod on ülejäägis, ülikõrge hinnatõus on asendunud hinnalangusega (sh palkade ja kinnisvara osas) ning alanud on laenukoormuse vähenemine.

Kuigi kolm Balti riiki on nende maade seas, mis praeguses majanduskriisis kõige enam kannatavad, on Swedbanki analüütikute arvates võimalik neil sellest kriisist ka oluliselt tugevamana väljuda ja edaspidi kiiresti kasvada. Kuid selleks peavad nii era- kui ka avalik sektor praegusest oluliselt enam pingutama. Vajalikud on väga laialdased struktuursed muutused ning valitsused peaksid keskenduma efektiivse avaliku sektori ja tulemusliku majanduspoliitika loomisele.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
13. July 2009, 12:07
Otsi:

Ava täpsem otsing