Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Lambakasvataja ootab kohaliku tööstuse tuge

    Alates 2001. aastast lammaste arv Eestimaal järjest suurenes ja küündis 2007. aastaks ligi 83 200 peani. Mullu aga see arv kahanes ja praegu on Eestimaal hinnanguliselt 70 000 lammast, neist jõudluskontrollis on kirjas vaid 6000. Põhjust, miks lammaste arv Eestis on viimase aastaga kümnekonna tuhande võrra vähenenud, võibki otsida eelkõige asjaolust, et lambakasvatajatel on riigisiseselt suhteliselt keeruline oma toodangut turustada.
    Nii ostab kokku ja töötleb lambaliha vaid pisike Märjamaa lihatööstus, spetsiaalselt lammaste jaoks mõeldud tapamaja aga puudub üldse.
    Villaketrusvabrikuid on kaks - Raasikul ja Jõgeval - ning kuuldavasti on neilgi tööd pigem vähe, sest Eestis puudub võimalus villa töönduslikuks pesemiseks.
    Ka parkalitöökodasid on kaks, neis üks Tartus, teine Jõgeval, ent kuna tegemist on siiski väikeettevõtetega, siis on neis teenustööna nahaparkimise hind võrdlemisi kallis, jäädes 300-350 krooni kanti. Et piiri tagant tulevad meile sisse n-ö valmisnahad hinnaga keskmiselt 500 krooni tükk, pole kodumaise lamba kodumaal toodetud nahk siinmail kuigi konkurentsivõimeline.
    Sestap realiseerivad lambakasvatajad toodangu peaasjalikult piiri taga, paljud neist on ise n-ö käsitöönduslikus korras käima pannud väiketootmise - valmistatakse villavaipu, patju, kudumeid. Oluline osa lambakarju pidavatest taludest tegeleb muu hulgas ka maaturismiga, mis võimaldab omakorda mingi osa lihast turistide toidulauale panna.
    Samas näevad lambakarjade pidajad Eestimaa lambakasvatusel siiski arengupotentsiaali, sest tegu ju ikkagi keskkonnasõbraliku ning näiteks piimakarja pidamisega võrreldes ka üksjagu vähem rahapaigutust nõudva põllumajandusvaldkonnaga.
    Eesti Lambakasvatajate Seltsi tegevjuht Külli Vikat on seda meelt, et lambakasvatust toetavad tööstusharud on meil nõrgalt arendatud ja see teeb inimesed ettevaatlikuks, kuna toodangu realiseerimine on keeruline.
    Külli Vikat märkis, et seni, kuni kasvatajatel ühist omaosalusega tapamaja ei ole, jääb üle suunata toodang Euroopasse, kus aga nõudlus ületab pakkumise.
    Saaremaa Ökoküla on lambakasvatusega tegelenud kümme aastat, keskendutakse peamiselt talleliha tootmisele. Ettevõtte esindaja Koit Kulli sõnul on pidevalt investeeritud tootmiskarja tõuomaduste parandamise hüvanguks, tõuloomi ostetakse nii Eestist kui Taanist.
    "Kuna kvaliteet on saavutatud, saame oma toodanguga konkureerida Euroopa turul. Nii oleme viimastel aastatel müünud talleliha Saksamaale," rääkis Kull. Lambaliha eest saab Saaremaa Ökoküla Euroopa kvaliteettalleliha turuhinda, 20% lammastest müüb Ökoküla igal aastal tõuloomadeks teistesse farmidesse Eestis, Lätis ja Leedus. Korralik tõumaterjal on Kulli sõnul kõrges hinnas.
    Viljandimaal Tarvastu vallas asuva Murese lambakasvatustalu perenaine Mirja Arm leidis, et pere jaoks on lambakasvatus maal elamise ja teenimise võimalus, mis kõigele vaatamata annab perele kindlustunde ka majanduslanguse ajal, sest masu pole nendeni lihtsalt jõudnud. Iisaka talu realiseerib nahad põhiliselt laatadel ja otsetellimustena. Hinnad jäävad 500-700 krooni vahemikku, sõltuvalt naha suurusest.
    Lambaliha Eestis realiseerimiseks on Veersalu hinnangul olemas küll tootjad, aga puudub tapamaja. Eestis on tema arvates probleem ka sesoonne lihaga varustamine.
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Ignitis kinnitas kõbusa dividendi
Leedu energiaettevõte Ignitis Group kinnitas eile toimunud aktsionäride korralisel üldkoosolekul eelmise aasta teise poolaasta eest aktsionäridele makstava dividendi, selgub börsiteatest.
Leedu energiaettevõte Ignitis Group kinnitas eile toimunud aktsionäride korralisel üldkoosolekul eelmise aasta teise poolaasta eest aktsionäridele makstava dividendi, selgub börsiteatest.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Läti keskpank tõmbas kasvuprognoosi allapoole
Läti Pank korrigeeris selle aasta majanduskasvu prognoosi ja näeb nüüd, et riigi majandus võiks sel aastal kasvada 1,8 protsenti.
Läti Pank korrigeeris selle aasta majanduskasvu prognoosi ja näeb nüüd, et riigi majandus võiks sel aastal kasvada 1,8 protsenti.
Tallinna lennujaamas enam vedelikke ja arvutit kotist välja võtma ei pea
Tallinna lennujaamas julgestuskontrolli uute masinate seadistamine ja testimine sai valmis ja enam ei pea reisijad enam vedelikke ja arvuteid käsipagasist välja võtma, teatas lennujaam.
Tallinna lennujaamas julgestuskontrolli uute masinate seadistamine ja testimine sai valmis ja enam ei pea reisijad enam vedelikke ja arvuteid käsipagasist välja võtma, teatas lennujaam.