Astana - sajandi suurehitus

15. juuli 2009, 09:43

Kajavad vasaralöögid. Isegi öösel.
Kasahstani pealinnas käib ehitamine, ülemaailmset majanduskriisi trotsides,
tormilises tempos. Kasahstan liigub tõtakalt seatud eesmärgi poole - saada
maailma poliitilisel ja majanduslikul areenil kaalukaks tegijaks.

Kasahstani ajalehe "Novoje Pokolenie" (Uus põlvkond) ühe viimase numbri esiküljel on artikkel, milles teatatakse, et Kasahstan on pärast kriisiperioodi asunud tõusuteele.

Kusjuures riiki ei päästa mitte üksnes nafta, mille hinnad on hakanud taas kerkima, vaid ka suured tööstusfirmad: Kasahhmõs (suurendas aasta esimeses kvartalis vasetootmist 8,5%), Pavlodari naftakeemiatehas (2,5%), terasetootmiskontsern ArcelorMittal (teatas terasetootmise jätkamisest).

Analüüsi lõpupoole antakse teada, et selle aasta otseste välisinvesteeringute maht ei ole võrreldes 2007.-2008. aastaga vähenenud, vaid jäänud 10 miljardi dollari tasemele. Ajaleht teeb kokkuvõtte: "Kasahstan on sügava kriisi faasi juba läbinud."

Tegelikkusel GULAGi ja Borati kuvandiga vähe ühist
See riik on kinnistunud postsovetliku ruumi inimeste teadvusse kui koht, kus tegutsesid GULAGi (parandusliku töö laagrite, sunnitööasulate ja kinnipidamiskohtade peavalitsuse) laagrid.

Lääne inimeste jaoks on Kasahstani kuvandi loonud aga Borat Sagdijev, Kasahstani väljamõeldud ajakirjanik, keda kehastab kinos Briti koomik Sacha Noam Baron Cohen. Nii ühel kui ka teisel on Kasahstani praeguse reaalsusega väga vähe ühist.

Esimestel tundidel pärast Kasahstani pealinna Astanasse saabumist näib, et sa oled siia saabunud kaugest minevikust: ülilaiad magistraalid, päikeses säravad pilvelõhkujad, kino, mis kannab nimetust "5D", hapnikubaar, imelised hooned, mis meenutavad kujult ja värvilt UFOt. Seda tegelikkust on veelgi raskem uskuda, kui tead täpselt, et veel kümne aasta eest oli selles kohas stepp.

Astanga ja Dubai – kaks sünonüümi
Kasahstan on maa, kus on umbes 16 miljonit inimest, millel on Venemaaga kõige pikem riigipiir ja mille põues leidub naftat ja gaasi. 11 aastat tagasi oli Kasahstani pealinn Almatõ.

Eks-pealinn on suur linn (mõningate hinnangute kohaselt umbes kahe miljoni elanikuga), kuid paikneb seismiliselt aktiivses piirkonnas. Almatõ väriseb kuni 15 korda aastas. Selle, aga ka asjaolu tõttu, et Almatõ paikneb keskosast liiga kaugel, tegi Kasahstani president Nursultan Nazarbajev 1990. aastate lõpus ettepaneku viia pealinn üle 1200 km põhja poole endisse Tselinogradi. Linna, kuhu omal ajal suunduti tervest Nõukogude Liidust rajama uudismaad, see tähendab kündma üles harimata maad.

Peaaegu kõik olid plaanile vastu. Kuid 1990. aastast võimul olnud president Nazarbajev tegi parlamendile teist korda ettepaneku oma sünnipäeval. Parlament ei tahtnud sünnipäevalast solvata. 6. juulil 2009 sai Nazarbajev 69-, Astana aga 11-aastaseks. Ning nende 11 aasta jooksul on tegelikult kõigi pealinna üleviimise vastaste contra'st saanud pro. Sest tulemus on veenev.

Imelinna ehitatakse patriotismi toel
Tänapäevane ime: linnast, milles oli 150 000 elanikku, on kümne aastaga saanud linn, milles elab peaaegu miljon inimest. Milles peitub saladus? Esiteks kuulutati Astana kohe avatud majandustsooniks. Teiseks tühistati rangelt reglementeeritud pikkusega töönädal: laupäev on siin tavaline tööpäev, ehitamine aga käib isegi öösiti.

Kolmandaks: kohale kutsuti maailmanimega arhitektid, kelle loogika sai linna peamiseks ehitajaks. Näiteks peaaegu kõik ministeeriumid koondati ühte hoonetekompleksi. Või, näiteks, tänavad ehitati kohe laiemad kui praegu vaja - tulevikule mõeldes.

Ning - last but not least - siiras patriotism. Kohalike elanike hinge õnnestus istutada usk ja veendumus, et nad ehitavad maailma-pealinna. Sellepärast ei mõju pealinna tänavatel olevad plakatid "Astana - minu süda" või "Suurte õnnestumiste linn" sugugi koomiliselt.

Sest nende kõlavate hüüdlausete kõrval ehitatakse Khan Šatõrõd (tõlkes: kuninglikku telki), hoonet, mis meenutab telki, kuid mille kõrgus on 150 meetrit ja pindala 94 000 ruutmeetrit, umbes 10 jalgpalliväljakut. Selle telgi sisse aga tuleb... uus linn - tänavate, kanalite ja gondlitega, golfiväljakute, butiikide, restoranide, parkide ja viie tuhande kohalise kontserdisaaliga. Siia rajatakse ja aastaringselt töötavad plaažid ja basseinid.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
15. July 2009, 10:48
Otsi:

Ava täpsem otsing