Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Import tõmbub järsult kokku
Alates 1999. aasta jaanuarist kuni tänaseni on Eestis olnud jooksevkonto ülejääk kõigest kümnel kuul, nähtub Eesti Panga statistikast. Suurim oli ülejääk mais 2001, mil jooksevkonto näitaja oli 456 miljoniga plussis.
Swedbanki makroanalüütiku Maris Lauri sõnul oli tänavu mais tegu jooksevkonto ootuspärase ülejäägiga. "Kahtlemata on see positiivne nähtus," märkis ta. "Meil on vaja saada tasakaalustamatusest lahti. See on loomulik areng ja see jätkub," lisas Lauri.
Ülejääki peab analüütik majanduslangusest tingituks. "See tulemus on majanduslanguse tulemus, sest sisenõudlus on kokku kuivanud ja import on väga tagasihoidlik," sõnas Lauri.
SEB makroanalüütiku Ruta Arumäe sõnul on jooksevkonto tasakaalustumise taga tarbimise ja investeerimise nõrk seis, mis näitab majanduse põdurat tervist. "Et jooksevkonto on Eestis tasakaalustunud ning isegi väikeses ülejäägis, on Eestile hea uudis, sest see tähendab edasiste haavatavuste vähenemist," märkis ta.
Tegemist on ühe põhilise tasakaalustamatuse näitajaga, mis lihtsalt pidi tasakaalustuma, lisas Arumäe. "Nüüd katab Eesti investeeringutevajaduse täielikult sisemaine sääst ning on aeg oma võlgu välismaailma ees vähendada," selgitas SEB makroanalüütik.
Samas tõi Arumäe välja ka teistsuguse vaatenurga - raha ei voola enam nii meeletult sisse, et me üle tarbida saaks. "Nüüd, kui jooksevkonto on tasakaalus, oleme jõudnud punkti, kus me ei sõltu välisrahastamisest ning selle kokkutõmbamine ei saa olla enam edasise majanduslanguse põhjustajaks," lisas Arumäe optimistlikumalt.
Tema sõnul ei saanuks uut majandustõusu tulla enne jooksevkonto ülejääki jõudmist. Selleks aastaks prognoosib Arumäe jooksevkontole kerget ülejääki, sest sisenõudlus jääb ilmselt veel mõneks ajaks kiduramaks, samas kui välisnõudluses on loota stabiliseerumist. "See aitab ekspordile orienteeritust suurendada ning paneb aluse tervislikumale majanduskasvule," märkis ta.
Maikuu kõrge jooksevkonto näitaja taga oli rekordiliselt väike väliskaubanduse defitsiit, mis ulatus 182 miljoni kroonini. Eelmise kuuga võrreldes suurenes kaupade eksport 5%, import aga kahanes 8%.