Rikkamate riigipalgaliste TOP: poliitikute eraärid õitsevad

Hansabalti omanik, keskerakondlane Aivar Riisalu ütleb, et tema äritegevuse päästis hullemast konservatiivsus. "Riske ma ei võtnud. Kinnisvarakrahhist pääsesin hästi. Ei olnud hullu, aga kriisimurdjaks ma täna enam ei sobi," räägib Riisalu.

"Ütleme nii, et halvas unenäos ka ei osanud arvata, et nii hulluks läheb. Nii dramaatiliseks ei osanud ma olukorda prognoosida," tunnistab Riisalu.

Ärimees ei taha prognoosida, milliseks kujuneb tema ettevõtte seisukohast tänavune aasta. "See grupp on ju nii tagasihoidlik. Polegi ju õieti midagi. Väike kooperatiiv," jääb Riisalu harvaesinevalt tagasihoidlikuks.

Mida ärimees soovitab ette võtta, et kaosest välja ronida?

Esiteks on vaja koopereeruda, sest väikeste ettevõtetega ei ole võimalik osaleda välishangetel. See jutt, et meil on suur Euroopa ühiskodu ja Eesti ettevõtteid oodatakse mujal maailmas pikisilmi, on poliitiline müüt. Skandinaavia turgudel on protektsionism räige. Kui ikka Soome valitsus ütleb, et ostame need jupid Soomest, siis need ostetakse Soomest. Seal ollakse kuulekad. Olen seda kogenud, räägib Riisalu.

Teiseks ootab Riisalu pankade laenukraanide taasavamist. "Meie valitsus, mis asub Stockholmis, ehk Rootsi kuningas ja talle alluvad ministrid… Kui Rootsi valitsus otsustab, et Rootsi riigile kuuluvad pangad ei alusta uuesti normaalset majanduse finantseerimist ehk krediidiliinide avamist lähema poole aasta jooksul, siis mina ei tahaks prognoosida, mis edasi saab," lausub ta. Riisalu sõnul on kaks eduvõtit: - turg ja käibevahendid.

"Innovatsioonist ei tasu mulle küll rääkida, ma ei usu sellesse. Kui meil innovatsiooniaasta tipuna tuuakse näide mingisugusest mannekeenrobotist, kes aitab riideid internetist tellida, siis see on leiutatud juba aastaid tagasi. See oli piinlik!" märgib ettevõtja.

IRLi kuuluv riigikogu liige Toomas Tõniste ütleb, et tema lasteriideid ja -tarbeid müüva perefirma eelmise aasta kasumikasvu tagas õnnestunud kinnisvaratehing Peterburis.

"Müüsime maha ühe perspektiivika kinnistu IKEA valmiva kaupluse kõrval, kuhu ostja saaks välja arendada korraliku kaubandus- või autokeskuse. Ütleme, et ühe suure Prisma saaks peale panna," selgitab Tõniste.

Ka lasteriiete ja -kaupade äri läks perefirmal hästi. Selles sektoris käibed kasvasid. Marginaalid kogu aeg kukuvad, aga müüginumbrite poole pealt oli 2008 edukas. Põhjuseks võis olla beebibuum ja Laste Maailma kauplus, mis on kujunenud Reima (tuntud Soome lastekaupade kvaliteetkaubamärk - toim) rõivaste esinduspoeks. Tõniste osalusega alkoholi- ja toiduainete hulgimüügifirma AS LTT tundis kriisi enda naha peal alles mullu novembrist. "Siis löödi käibest justkui labidaga -10%! Kõigiga, kellega rääkisin, oli samamoodi. Üldpilti aga aasta paar viimast kuud enam ei muutnud," rõõmustab riigikokku kuuluv ettevõtja.

Hiljuti avalikustatud majanduslike huvide deklaratsioonide alusel koostatud rikkamate riigipalgaliste TOP 10s on kaheksa riigikogu liiget.

Eesti kõige asisem riigiteenistuses olev väikeinvestor on Eesti Panga nõukogu esimees Jaan Männik. Aga Männik ei ole portfelliväärtuse edetabeli ainus üllataja. Areenile astuvad ka seni varjus püsinud kohtunikud ja suursaadikud.

Riigiametnike ja teiste riigilt palka saavate inimeste seas on kõige jõukam väikeinvestr Eesti Panga nõukogu esimees Jaan Männik ligi viiemiljonilise väärtpaberiportfelliga. Männiku investeeringu teeb tähelepanuväärseks tõik, et ta on investeerinud vaid Swedbanki aktsiatesse ja võlakirjadesse.

Männik tegi investeeringu Swedbanki 2,5 aastat tagasi. Tema investeering Eesti turul suurimat turosa omava panga aktsiatesse ja võlakirjadesse on väärt 3,37 miljonit krooni, samuti on tal samas pangas kogutud pensionikindlustus osakuid 1,46 miljoni krooni väärtuses.

"Ma ei leia, et see otsus oleks riskantne. Ma ei arva, et Swedbank mingit riski kujutaks," põhjendab Männik valikut. Ta lisab, et Swedbanki kasuks langetas ta investeerimisotsuse seetõttu, et on aastaid olnud sama panga klient.Varem kuulus Männikule ka teiste ettevõtete aktsiaid, kuid ta on viimasel ajal eelistanud hoida sääste deposiidis. "Olen osa aktsiaid ja võlakirju ära müünud ja raha deposiiti paigutanud. Anno 2009 tundub see kindlam investeering," lisab Männik.

Valitsuse kõige jõukam liige, kaitseminister Jaak Aaviksoo nendib, et "midagi tal seal väärtpaberiportfellis on".

"Ega mina ei tea, kas neid kõiki peab kirja panema, aga ma igaks juhuks panin. Rohkem mul hinge taga igatahes midagi ei ole. Aga mingid pensionifondide osakud ja mingi raha on seal veel, jah," muheleb teisipäeval esimest puhkusepäeva nautinud minister.

"Eks mul rektoriajast saati on midagi üle jäänud. Äri ma ei ole hakanud selle rahaga ajama ja nii ta ongi kogunenud pigem pensioni ja tuleviku jaoks," lisab Aaviksoo.

Ta ei pea pikka viha ka SEB peale Likviidsusfondi mulluse skandaali pärast. "No nad lasid põlve maha tegelikult ju ikkagi, kompenseerisid enda sigaduse. Ses suhtes oleme SEBga tasa, mul enam nende suhtes pretensioone ei ole," räägib Aaviksoo tõsinedes.

Minister ütleb, et tema nimel olev osaühing J&KA Uuringud on "surnud".

"Selle registreerisin siis, kui rektoriametisse asusin. Mõtlesin, et saab konsultatsiooniteenust pakkuda. Aga selgus, et nende ametite kõrvalt, mida pidasin ja pean, ei saa aus inimene äri ajada. Ühesõnaga, osaühing ootab paremaid aegu," usub minister.

Kas Aaviksool ei ole mõttes lähiajal ise börsil kätt proovida? "Mul ei ole aega. See kõik nõuaks uurimist ja süvenemist. Ja ma ei ole põhimõtteliselt eriti kindel, et juhul, kui oleksin kolm aastat tagasi ise omal käel investeerinud, et praegune seis oleks võrreldes pensionisammastega parem. Mul on enda arvates tuttavaid, tarku ärimehi piisavalt, kes täna enam väga jutukad ei ole," ei kahetse Aaviksoo, et ise börsil ei askelda.

Rahandusministri Jürgen Ligi säästud ulatuvad 550 000 kroonini. Minister paigutab raha Swedbanki pensioni III sambasse ja sama panga fondiplaani. Muidu üle keskmise värvika suuvärgiga poliitik jääb seekord tagasihoidlikuks.

"Tegelikult pole ma mingi investor, vaid säästja, pensionisambasse ja deposiiti. Kui mu portfell tüse tundub, siis samasse suurusjärku jäävad ka kaotused," tunnistab Ligi.

Seetõttu ei oska minister enda sõnul Äripäeva lugejatele ka ühtki investeerimissoovitust jagada. "Aktsiate hindu ega isegi mitte indekseid ma pidevalt ei jälgi. Olen siiski palgatöötaja ja keskendun sellele. Tehku investeeringud ära need, kes selle eest palka saavad!" usaldab Ligi investeerimispankureid.

Kaitseväe juhataja Ants Laaneotsa väärtpaberiportfelli väärtus küünib ligikaudu 530 000 kroonini. Hellitlevalt Tanki-Antsu hüüdnime teeninud sõjamehele kuulub ka 75% osaühingust Laan&Lear.

Laaneots räägib, et ta on pikaajaline investor. Ta sai kümmekond aastat tagasi esiisade 47hektarilise talu.

"Seal on mets peal. Kuna seda oli vaja majandada, siis tegimegi perekondliku osaühingu. Mina, tütar ja poeg oleme osanikud. Kui metsa sai müüma hakatud, tekkis ka raha, mida investeerida. Aga ütleme nii, et praegu on ta rohkem riiulivärk, sest see osa metsa, mida oli võimalik maha võtta, on maha võetud, ja nüüd oleme uut metsa juurde istutanud," selgitab Laaneots.

Raha on ta väärtpaberitesse paigutanud umbes kümmekond aastat.

"Aga ma olen nüüd selle kriisiga siin kõvasti vastu pükse ka saanud. Kui palju ma vastu pükse olen saanud? Teate, sellele on parem mitte mõelda, et mitte närvitseda, eks!?" ohkab mees.

Laaneotsa sõnul on ta järginud Swedbanki personaalpanganduse valdkonna töötajate soovitusi. "Selle järgi olen talitanud, et riske hajutada. Aga mis riske sa siin hajutad, kui üldiselt on kõik üks suur risk," märgib ta.

Laaneotsa sõnul ei ole ta arvestatavatest kaotustest hoolimata Swedbanki hüljanud.

"Oma rumalus, et õigel ajal ära ei müünud. Minu probleem ongi selles, et ma regulaarselt hindu ja liikumisi ei jälgi. Kui ma oleksin mingi börsimängija, võinuksin võib-olla praegu palju rikkam olla. Praegu välja võtta oleks täiesti lollus! Kannatama peab praegu, mis siin ikka teha. Õige aeg on möödas! Sel aastal ei ole enam midagi teha," arvab kaitseväe juhataja.