Teisipäev 6. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Investeeringuteks kulutati poolaastaga kolmandik planeeritust

17. juuli 2009, 15:09

Investeeringuteks ja
investeeringutoetusteks on poolaastaga kasutatud 2,6 miljardit krooni ehk 30,5
protsenti eelarves planeeritud vahenditest, teatasrahandusministeerium.

Kulusid tehti kuue kuuga eelarvest 43 miljardi krooni ulatuses, mis on 47,1 protsenti planeeritust. 2009. aasta riigieelarve on planeeritud defitsiidis, mistõttu jooksvad kulud ületavad aasta jooksul laekuvaid tulusid. Suurimad eelarvega seotud riskid on jätkuvalt maksutulude oodatud mahus mittelaekumine, valitsussektori eelarvepositsiooni mõjutavate kohalike omavalitsuste ja avalik-õiguslike institutsioonide tegevus ning negatiivsed arengud tööturul.

Tulusid laekus poolaastaga eelarvesse 39,4 miljardit ehk 46,3 protsenti eelarves kavandatust. Juunis laekus sellest 7,1 miljardit krooni. Laekunud tuludest moodustasid maksutulud 5,5 miljardit ning mittemaksulised tulud 1,5 miljardit krooni. Võrreldes möödunud aasta juunikuu seisuga on sel aastal riigieelarvesse laekunud tulusid 5,9 protsenti vähem.

Maksutulusid on kuue kuuga laekunud eelarvesse 29,6 miljardit krooni ehk 46,6 protsenti eelarves kavandatust. Maksude tasumine on riigieelarves planeeritust mõnevõrra väiksem, kuid seni on laekumist mõjutanud ka füüsilise isiku tulumaksu tagastamised, mida oli ligi ühe miljardi krooni võrra enam kui aasta eest. Olukord tööturul mõjutab jätkuvalt negatiivselt eelkõige sotsiaalmaksu laekumist. Samuti mõjutab vähenenud tarbimine aktsiiside ja käibemaksu laekumisi.

Mittemaksulisi tulusid on juuni lõpuks laekunud 9,8 miljardit krooni, mis on 45,3 protsenti riigieelarves kavandatust. Juunis laekus sellest 1,5 miljardit krooni. Võrreldes eelmise aasta kuue kuuga kasvas mittemaksuliste tulude laekumine 1,3 miljardi krooni võrra. Mittemaksuliste tulude laekumise osas on kõige suurema riskiga varade müügi, riigilõivude ning trahvide laekumine eelarves kavandatud mahus.

Suurima osa mittemaksuliste tulude kuue kuu laekumisest moodustavad toetused 6,7 miljardi krooniga, mis on 46,9 protsenti aastaks eelarvesse planeeritust. Välistoetuseid on sellest 5,7 miljardit krooni, millest suurima osakaaluga laekus elukeskkonna ja majanduskeskkonna arendamiseks ettenähtud struktuurifondide ja põllumajandustoetuste arvelt.

Kaupade ja teenuste müügist on laekunud kuue kuuga 826 miljonit krooni, mis on 47,2 protsenti eelarves planeeritust. Laekumistest suurima osa, 386,4 miljoni krooniga moodustavad riigilõivud. Materiaalsete ja immateriaalsete varade müügist on laekunud 276,2 miljonit krooni ning varadelt 1,3 miljardit krooni. Muid tulusid on juuni lõpuks laekunud 713,5 miljonit krooni, mis on 77,9 protsenti eelarves planeeritust. Enim laekus muude tulude arvelt saastetasusid 390,5 miljoni krooni ulatuses ning trahve 140,4 miljonit krooni.

Kulusid tehti kuue kuuga kokku 43 miljardit krooni, ehk kehtivas eelarves planeeritust 47,1 protsendi ulatuses. Juunis maksti riigieelarvest kulusid 7,4 miljardi krooni ulatuses, millest suurima osa moodustasid sotsiaalkulud. Võrreldes eelmise aasta juunikuu lõpu seisuga tehti eelarvest kulusid 1,2 miljardi krooni ulatuses rohkem, mis tuleneb peamiselt välisvahendite hüppeliselt suurenenud väljamaksetest. Poolaasta vahendite kasutamine on plaanipärane, kuid endiselt on suuremad riskid seotud välistoetuste tulemusliku kasutamise ja toetusteks vajaminevate vahendite kasvuga.

Eraldisi on riigieelarvest makstud juuni lõpuks 33,7 miljardi krooni ulatuses, mis on 48,6 protsenti terveks aastaks planeeritud eraldiste väljamaksetest. Eraldiste alla käivad peamiselt sotsiaalkulud, kõige enam on kasvanud väljamaksed pere- ja sotsiaaltoetustele. Juunis maksti eraldisi välja 5,6 miljardi krooni ulatuses.

Tegevuskulusid on riigiasutused juuni lõpu seisuga välja maksnud 7,9 miljardi krooni ulatuses, mis on 49,3 protsenti eelarves planeeritust. Võrreldes möödunud aasta sama perioodiga on tegevuskulude väljamaksed vähenenud 441,5 miljoni krooni võrra. Juunis maksti tegevuskulusid välja 1,5 miljardi krooni ulatuses.

Investeeringuteks ja investeeringutoetusteks on poolaastaga kasutatud 2,6 miljardit krooni ehk 30,5 protsenti eelarves planeeritud vahenditest. Juunis maksti välja investeeringuid ning investeeringutoetuseid 414,1 miljoni krooni ulatuses. Suurimateks investeeringuteks ja investeeringutoetusteks olid näiteks maaelu ja kalanduse investeeringutoetused 40,1 miljoni krooni ulatuses, Emajõe ja Võhandu veeprojekt 24,2 miljoni krooniga, Läänesaarte veeprojekt 18,2 miljoni krooniga.

Välisvahendite arvelt tehti kuue kuu jooksul väljamakseid nelja miljardi krooni ulatuses, mis moodustab riigieelarves planeeritud mahust 30,9 protsenti. Juunis tehti väljamakseid 754,8 miljoni krooni ulatuses. Võrreldes möödunud aastaga on 2009. aastal välisvahendeid välja makstud 2,1 miljardi krooni võrra enam.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
17. July 2009, 20:29
Otsi:

Ava täpsem otsing