Peterson: JOKK-hanked ja oskamatus

19. juuli 2009, 15:08

Kui veel paar aastat tagasi oli
ehitussektoris põhiprobleemiks tööjõudefitsiit ja ebapiisav ehitusalane haridus,
siis täna mõjutab ehitustegevust üha süvenev tööpuudus ja tellimuste vähesus.

Ehitusturu maht on järsult langenud. Prognooside kohaselt väheneb ehituse kogumaht 2009. aastal võrreldes mullusega kuni 45% ja ehitussektorist on lahkumas 40 000 - 45 000 töötajat.

Elamuehitus on taandunud pea olematuks ja raske on ennustada, millal on taas elavnemist oodata. Riik on täna ainutellija rollis ja järjest tiheneva konkurentsi tõttu on ka ehitusettevõtete huvi riigihankeobjektide vastu plahvatuslikult kasvanud. Majanduskriisi olukorras on selgeks saanud, et parimad võimalused ellu jäämiseks on nendel ettevõtetel, kes on suutelised riigihanke pakkumisi võitma.

Seoses sellega on ülioluline, et oleks tagatud riigihangete läbipaistvus ja kõikide pakkujate võrdne kohtlemine.

Tänaseks oleme jõudnud olukorda, kus hankijad on õppinud küll hankeid juriidiliselt korrektselt läbi viima, kuid paljudel juhtudel ei taga sellised hanked parima pakkumise väljaselgitamist ja koos sellega ka riigile parima tulemuse saavutamist. Kas tegemist on nn JOKK-hangetega, kus võitu taheti kellelegi kätte mängida või puudus hankijatel lihtsalt vajalik tehniline kompetents, on raske öelda, küll aga on tunda, et probleemid riigihangetega on viimasel ajal sagenenud.

Siinkohal mõned meie (EEEL) liikmetelt laekunud tähelepanekud probleemsetest hangetest.

Näide 1

Hanke nimetus: Rae valla Pirita jõe reoveekogumisala veemajandusprojekt. Joogiveerajatiste projekteerimis- ja ehitustööd. Avatud hange.

Probleemiks olid pakkumiste hindamiskriteeriumid – eduka pakkumise eelduseks ei olnud ainult madalaim hind, vaid hindamisalustesse oli sisse toodud subjektiivne faktor.

Hindamiskriteeriumiteks olid:

1. madalaim hind – osakaal 85%;

2. pakutavad materjalid ja seadmed – osakaal 10% (hinnati materjalide ja seadmete tehnilisi näitajaid ning kvaliteeti);

3. tööprogramm – osakaal 5% (hinnati tööprogrammi põhjalikkust, terviklikkust ja kompetentsust).

Ilmselgelt on 2. ja 3. hindamiskriteerium subjektiivsed ega võimalda hankijale parima tulemuse saavutamist. Teoreetiliselt võib sellisel juhul võitjaks osutuda ka pakkuja, kelle pakkumishind on kuni 15% kõrgem kui kõige odavama pakkumise esitanud kvalifitseerunud pakkujal. Pakutavate materjalide ja seadmete nõutav tehniline tase ja kvaliteet peaksid olema kirjeldatud juba hanke tehnilises kirjelduses, see ei vaja eraldi hindamist.

Näide 2

Hanke nimetus: Tammiste lasteaia projekteerimine ja ehitus. Hankija: Sauga Vallavalitsus.

Hankemenetlus: Väljakuulutamisega läbirääkimistega hankemenetlus.

Probleem: pakkumises osalemiseks ja kvalifitseerumiseks kehtestatud väga spetsiifiline kvalifitseerumisnõue, kusjuures kvalifitseerumiseks anti sisuliselt aega neli päeva (hange kuulutati välja reede õhtul, taotlus koos kvalifitseerumiseks vajalike dokumentidega tuli esitada järgmise nädala reedel).

Pakkujate kvalifitseerimistingimustesse oli sisse kirjutatud nõue, et taotleja peab viimase viie aasta jooksul aastatel 2004-2008 olema nõuetekohaselt täitnud vähemalt kolm analoogset tehase tingimustes toodetud ruumelementidest ühiskondlike hoonete (lasteaed-algkool) projekteerimise ja ehitamisega seotud hankelepingut Eestis, mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis, muus Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Maailma Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepinguga (Government Procurement Agreement – GPA) ühinenud riigis. Selle hanke puhul ilmneb küll selgelt pakkujate ringi piiramine, kuna võib arvata, et pole just palju ehitusettevõtteid, kes antud kriteeriumile vastavad. Samas ei ole ruumielementidest ehitamise puhul tegemist eripädevust nõudva tegevusega. Puudub ka igasugune kindlus, et just sellise lahendusega saavutatakse parim hinna ja kvaliteedi suhe tellijale.

Näide 3

Hanke nimetus: Pärnumaa Kutsehariduskeskuse õppehoone osa projekteerimine ja ehitustööd. Hankija: Pärnumaa Kutsehariduskeskus.

Hankemenetlus: väljakuulutamisega läbirääkimistega hankemenetlus.

Probleemsed olid jällegi hindamiskriteeriumid ja eduka pakkumise eelduseks ei olnud ainult madalaim hind, vaid hindamisalustesse olid sisse toodud subjektiivsed faktorid. Projekteeerimis-ehitustöövõtu puhul võib see minimaalsel määral isegi põhjendatud olla, kuid kindlast mitte sellises mahus.

Hindamiskriteeriumiteks olid:

1. hind – osakaal 60%;

2. tehniline ja arhitektuurne lahendus – osakaal 30%;

3. tööde teostamise kava – osakaal 10%

Suurim üllatus tabas osalejaid aga pakkumismenetluse käigus. Protsess toimus kahes voorus. Pärast esimest vooru peeti läbirääkimised, kus täpsustati tellija soove ning lahendustesse tuli sisse viia vastavad korrektuurid.

Samas keelati aga hinda vastavalt uuele lahendusele korrigeerida, mis oleks võinud tagada ka pakkumishinna olulise odavnemise ja seeläbi parima tulemuse hankijale.

Varasematest aegadest meenuvad veel Keila kooli ja Rae valla Peetri lasteaed-põhikooli hanked, kus kvalifitseerumiseks kehtestati ebamõistlikult kõrged kvalifitseerumistingimused.

Näiteks Keila kooli puhul oli nõudeks viimase kolme aasta jooksul vähemalt viie kooli või lasteasutuse ehitamise kogemus peatöövõtjana ja kolme viimase aasta üldehitustööde netokäive igal aastal vähemalt 500 000 000 krooni. Seda hanget on ka pakkujate poolt korduvalt vaidlustatud ja ehitamiseni pole siiani jõutud, kuigi hange kuulutati välja juba 2007. aastal.

Kummalistest hangetest võiks veel esile tuua Kultuurikatla hanke, kus ilma töö (tellija eesmärgi) kirjelduseta taheti välja valida projekteerimise/ehitustöövõtu teostaja. See hange küll protesti tulemusena tühistati ja praeguseks toimuvad protsessid juba loogilist rada mööda.

Et vältida ülaltoodud probleeme riigihangetega, oleks kindlasti vaja riigihangetesse rohkem tehnilist kompetentsi kaasata.

Kui rääkida Riigihangete Keskusest (vt ka “Eksametnikud võtavad riigihangetelt kümnist”, ÄP, 03.07), siis jääb muidugi arusaamatuks, miks pole sellist riigi firmat vähemasti ehitushangete tarvis juba ammu loodud. Ehitushanked on olemuselt reeglina rahaliselt mahukamad ja tehniliselt keerukamad ja siin oleks kindlasti vaja, et riigihankeprotsesse juhiksid nõutava juriidilise ja ehitusliku haridusega spetsialistid.

Arvan, et selline riigi poolt loodud keskus koondaks kogu vastava ala kompetentsi ja aitaks välja töötada ehitustööde riigihangete ühtsed põhimõtted ja kriteeriumid. Samas võimaldaks ühtne raamistik laialdasemat ETÜ (Ehituse Töövõtulepingute Üldtingimuste) kasutuselevõttu, mis on kasulik nii hankijale kui ka töövõtjale, kuna aitab kokku hoida mõttetuid kulusid. Praegu on enamikel kohalikel omavalitsustel ja riigiasutustel välja töötatud omad – kohati keerulised, pikad, lohisevad ja laialivalguvad – lepingupõhjad, mis annavad tööd küll arvukatele juristidele, kuid on oma olemuselt kallid ja vasturääkivad.

Ehitusettevõtjate liit omalt poolt lubab, et sügisest hakkame probleemsetele riigihangetele rohkem tähelepanu pöörama ja seda ka meedias kajastama.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
20. July 2009, 11:09
Otsi:

Ava täpsem otsing