Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Tahate pensioni? Millist pensioni?
Ärapanija Mart Juur võttis Eesti pensionisüsteemi tervise kokku aprillikuises Äripäevas: "Vaatasin, et olen hoopis pangale võlgu ja pensionipõlves pean hakkama seda miinust kinni maksma." Lugupeetud humorist ei olnudki tõest kaugel.
Pensioni teise samba edukuse vahekokkuvõte pärast seitse aastat kestnud rahakogumist on selline: tervelt 85 protsenti inimestest on omadega vee all. Kas sellest masendavast tulemusest peaks järeldama, et meie pensionisüsteem ei ole ennast õigustanud?
Äripäev heidab ette fondijuhtidele liigset riskivõtmist, kuid mõistab, et nemadki ei saanud ette näha viimase 80 aasta kõige laastavama kriisi ulatust.
Kõigepealt väike reality check: me ei ole oma kaotuses üksi. OECD andmeil kukkus erapensionifondide väärtus 2008. aastal 23% ehk 5,4 triljonit USA dollarit. Iirimaal oli kukkumine näiteks 38%. Ja riiklikud pensionifondid on samuti kõikjal tugeva surve all.
Ometi ei saa kriisi kaugeltki mitte kõiges süüdistada. Seda näitab esiteks see, et meie fondide seas on suuremad ja väiksemad kaotajad. Teisisõnu: mõni tegi oma tööd paremini kui teine. Kes võttis liigseid riske, sellel läks kehvemini, aga riskijuhtimine ongi pensionifondide haldajate ülesanne.
Fondijuhte võibki kritiseerida liigses riskisoovis, kusjuures mitte alati ei olnud nad seejuures oma klientidega lugupidavad. Probleem polnud ju mitte ainult riskides - eks iga investor ise teab, kuhu raha paneb, suurem risk toob ka suuremat tootlust - aga fond peab oma strateegiast ausalt teada andma.
Kui Äripäev hakkas eelmisel kevadel uurima, mis huvitavatesse väärtpaberitesse on ennast konservatiivseks kutsunud fondid meil raha paigutanud, muutusid fondijuhid pahaseks. Kuidas julgeb Äripäev sõna "rämps" nii kergesti kasutada? Fondide ülbust näitas ka SEB Likviidsusfondi skandaal (see polnud küll pensioni-, vaid lihtsalt "riskivaba" fond).
Fondijuhid peaksid ka meeles pidama, et pensionikogujateks said riigi eestkostel tavalised inimesed, kes tahtsid panna vanaduspäevadeks raha kõrvale ja usaldasid oma raha spetsialistidele.
Fondijuhtide kiituseks võib siiski öelda, et nüüd on toon muutunud. Oleme saanud õppetunni, möönavad nad. Nii tunnistas SEB pensionifondi juht Vahur Madisson Äripäevale, et nad ei olnud riskide eest piisavalt kaitstud ning püüavad edaspidi olla paremini valmis erakorralisteks raputusteks finantsrugudel.
Hea uudis on see, et enamikul pensionikogujatel on aega, et oma suur kaotus tasa teenida. Kui inimene kogub pensioni ligi 40 aastat, siis ei pruugi seitse veel tema saatust määrata.
Kriisis saadud õppetund tuleb kasuks. Saime omad vitsad kätte kogumisperioodi alguses ehk saanud ametlikult karastunud tegijateks. Ehk jahutab saadud kogemus meie kõikide päid.
Autor: ÄP