Reede 9. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Järgmine kosmosevallutus sõltub rahast

21. juuli 2009, 10:44

40 aastat pärast esimest Kuu peale
maandumist mõtleb Ameerika, kas tasuks sinna ka tagasi minna, kirjutas ajakiri
The Economist.

Pärast Apollo projekti triumfi pole NASA endale sihti tagasi saanud. Selle projekti haripunkt oli 40 aastat tagasi 20. juulil 1969. aastal, kui Neil Armstrong astus välja Apollo 11 kuumoodulist Kuu pinnale.

Apollo projekti tühistamisest kolm aastat hiljem algas libisemine eesmärkides ning kosmosesüstikud ei sobinud igapäevasteks sõidukiteks nagu algselt loodeti. NASA sondid on külastanud kõiki päikesesüsteemi planeete ning agentuur on teinud palju olulist teaduse jaoks, kuid mehitatud kosmoseprogramm pole kunagi läinud tagasi 1969. aasta vitaalsusesse.

George Bush viseeris viis aastat tagasi ameeriklaste plaani minna Kuule 2020. aastal koos valikuvõimalusega minna hiljem Marsile. Nüüd see enam nii kindel pole. USA teadus- ja tehnoloogia ametkonna korraldusel peab Ameerika kosmoseagentuur NASA esitama iseseisva ülevaate mehitatud kosmoselendude plaanidest, et panna paika nende tulevik.

See aasta on NASA-le eriti raske olnud. Aasta algas uue presidendi administratsiooni ebameeldivate küsimustega, nagu palju raha saaks kokku hoida, kui ära jätta mõne vana kosmosesüstuku asendamine uue kosmoselaevaga. See on muide ka ainus side USA-l Rahvusvahelise kosmosejaamaga. Kosmosesüstikud peaksid järgmisel aastal erru minema ning juba on tekkinud mure tekkiva tühimiku pärast vanade ja uute süstikute vahel.

NASA esitatav ülevaate alguspunkt on lihtne: raha. Obama administratsioon tahab nagu iga uus valitsus suurendada enda kuluplaane ning mehitatud kosmoselennud pole kunagi olnud valitsuse prioriteetide nimekirjas. Praeguse mehitatud kosmoseprogrammi plaan elluviimiseks peab NASA kulutama 100 miljardit dollarit. See tundub täiesti mõistlik, kuid administratsioon uurib ikkagi, kas seda raha on hästi kasutatud.

NASA on silmitsi oluliste väljakutsetega. Näiteks plaan asendada süstik (koondnimega Ares) rakettide süsteemiga ei mahu praegu saadaval olevate fondide alla ning seda on kritiseeritud vähese innovatsiooni ja progressi pärast.

On arutatud, et NASA roll võiks olla pigem silmapaistev uudse ärina plasmatehnoloogias ja nanotehnoloogial põhinevate kuumakaitsekilpide alal, mitte n-ö steroide täis Apollo, nagu on mõned mõnitavalt kirjeldanud Arest. Praegu pole täit selgust ka sellest, kuidas väljapakutud kuubaas lõpuks ehitatakse ning kuidas rahastatakse Marsile jõudmist.

Küsimus on selles, kuidas agentuur võiks korralikult teenida avalikkust ja kes selle eest maksab. Vähesed ütlevad, et NASA tuleks ära likvideerida, kuid sellised küsimused peegeldavad agentuuri raskusi eesmärgi leidmisel pärast Apollot. Ehkki NASA missioon ei ole inimeste uurimisretk iseenda pärast ega planeediväline koloniseerimine, võtavad mehitatud kosmoselennud siiski suure tüki eelarvest.

Praegu tundub, et nihe prioriteetides, mis viiks koheselt Marsi missioonile, on ebatõenäoline. Isegi kui astronaudid pöörduksid tagasi Kuule, tuleks ikkagi mõelda, kuidas nad sinna saaksid. Üks alternatiiv Aresele on kasutada modifitseeritud versioone olemasolevatest rakettidest Delta 4 ja Atlas 5, mis saaksid minna Kuule ning suudaksid uuesti varustada kosmosejaama, kuid odavamalt.

Arese projekti tühistamisest võib võita väike California firma SpaceX, mis on ehitanud rakettide seeria Falcon. SpaceXi erinevus eelnevatest seisneb ka selles, et tegu on spekulatiivse investeeringuga, mida pole volitanud valitsus. Seda nähakse pigem eraettevõtlusena, mitte maksumaksja raha eest tehtava teadusena.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
21. July 2009, 17:46
Otsi:

Ava täpsem otsing