Kuule maandumine numbrites

21. juuli 2009, 17:46

USA võitis võidujooksu kosmose vallutustes
Nõukogude liidu ees seetõttu, et riik panustas suurel hulgal ressursse hästi
läbimõeldud plaanile.

Apollo edule pandi alus 1962-1967, kui umbes 500 000 inimest 20 000 ettevõttest osales kosmoselaeva ja stardi abivahendite ehituses, kirjutas The Artemis Project.

1969. aastaks president John F. Kennedy eesmärk täidetud, kui Neil Amstrongist sai esimene inimene Kuul. Nimelt teatas John F. Kennedy 1961. aastal, et dekaadi lõpuks võiks olla inimene Kuul käinud.

1994. aasta hindade järgi läks mehitatud Kuu programm maksma umbes 100 miljardit dollarit.

Kulutused olid järgmised:

Mehitatud kosmoselennud. Projekt Mercury, mis kestis 1959-1963 ning mille sisuks oli kuus mehitatud kosmoselendu. Maksumus: 1,5 miljardit dollarit.

Projekt Gemini, mis algas 1962. Kaks mehitamata ja kuus mehitatud lendu vahemikus 1964-1966. Maksumus: 5,4 miljardit dollarit.

Kuu pinna füüsiline uurimine. Projekt Ranger vahemikus 1961-1965. Maksumus: 1 miljard dollarit.

Projekt Surveyor. Maksumus: 2,8 miljardit dollarit.

Lunar Orbiter, programm algas 1963. aastal. Maksumus: 800 miljonit dollarit.

Stardiseadmed. Konverteeritud ballistilisi rakette Atlast ja Titani kasutati Mercury ja Gemini programmides. Maksumus 4 miljardit dollarit.

Saturni seeriad, projekt algas 1960. aastal. Maksumus: 35 miljardit dollarit.

Apollo kosmoselaev. Töö algas komando- ja teeninduskapsel Apollo CSMga 1961. aastal. Maksumus: 17,5 miljardit dollarit. Maksumus ühe kosmoselaeva kohta: 220 miljonit dollarit.

Kuumoodul Apollo LM projekt algas 1962. aastal, esimesed mehitamata testlennud toimusid 1968. aastal. Üheksa mehitatud lendu toimus aastatel 1962-1972. Maksumus: 11 miljardit dollarit.

Maksumus kosmoselaeva kohta: 170 miljonit dollarit.

Kuigi mitte Kuu-programmi osa, oli Skylabi kosmoselabor arvatud Apollo kulude sekka. Maksumus: 7 miljardit dollarit.

Apollo projekt moodustas NASA eelarvest projekti hiilgeaastetel 40-50%. 1964. aastal oli rahaline panus suurim projektile (50%), ajaloolisel 1969. aastal 36%. Hiljem on kulutused järkjärgult langenud, 1973. aastal kulutati Apollo projektile kõigest 2% NASA eelarvest.

President Barack Obama 20. juulil koos Apollo 11 astronautidega (vasakult): teine mees Kuul Edwin Buzz Aldrin, komandokapseli piloot Michael Collins ja esimene mees Kuul Neil Armstrong President Barack Obama 20. juulil koos Apollo 11 astronautidega (vasakult): teine mees Kuul Edwin "Buzz" Aldrin, komandokapseli piloot Michael Collins ja esimene mees Kuul Neil Armstrong

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
21. July 2009, 17:49
Otsi:

Ava täpsem otsing