Pühapäev 4. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Hiigeltehingust pudenes ka väikeinvestoritele

Hannes Sarv 22. juuli 2009, 00:00

Möödunud aasta lõpuks Sõõrumaalt välja ostetud aktsiatega tõusis Briti turvafirma Group 4 Securicor osalus Baltimaade turvakontsernis ligi 99,9 protsendini. See andis enam kui sajas riigis tegutsevale turvakontsernile võimaluse õiglase hinnaga sundvõõrandada ka allesjäänud 27 Eesti väikeaktsionärile kuuluvad G4S Balticsi aktsiad.

G4S Group'i kõneisik Alison Flynn teatas, et allesjäänud aktsiate ostmise näol on tegemist veel jätkuva protsessiga. "Neid aktsiaid on vähem kui 1% G4S Balticsi kõigist aktsiatest. G4S International Holdings Ltd on ettevõttes enamusosanik ja selle viimase osaga protsessist saab G4S International Holdingsist ainus aktsionär."

Äripäev sai G4S Balticsi aktsiate sundvõõrandamisest teada juhuslikult, kui pearaamatupidaja möödunud neljapäeva hommikul ootamatult avastas, et firma väärtpaberikontol unustusse vajunud kümne G4S Baltics aktsia eest oli kontole kantud 31 061 krooni.

Kuna Äripäev ostis kümme G4S Balticsi eelkäija ESSi aktsiat 1997. aastal börsibuumi ajal kokku kõigest 1430 krooni eest, tundus esmapilgul raamatupidajale, et kuskil on eksitud komaga. Urmas Sõõrumaa U.S Investi aruanne kinnitas, et just sellist hinda (3016 krooni aktsia kohta) Briti turvakontsern kõigile G4S Balticsi allesjäänud aktsionäridele eesotsas Sõõrumaaga aga maksis.

1998. aasta lõpus Tallinna börsilt minema viidud turvafirma ESS väikeaktsionäridele tasus pikk kannatamine ära. ESSi enamusomanik Falck Group otsustas ühes ettevõtte toonase nõukogu esimehe Sõõrumaaga börsilt lahkuda ja tegi väikeosanikele ka ülevõtmispakkumise. Aktsia eest maksti siis 62,30 krooni. Seega võiks tagantjärele väikeaktsionäride üheteist aasta tagust otsust oma osalusest mitte loobuda pidada ka elu tehinguks.

Arvestades aga, et väikeinvestorite kätte oli jäänud vaid promilli jagu firmast, ei pidanud G4S viimastele väikeosanikele hiigelsummasid välja käima - kogukuluks tuli vaid 4,5 miljonit krooni. Küll aga pidi turvakontsern eelmisel aastal oma kukrut kergendama 1,12 miljardit krooni, et Sõõrumaa 35protsendine osalus kahes jaos välja osta.

Eesti aasta tipptehingu tulemusena teenis Sõõrumaa juhitud U.S. Invest 715 miljonit krooni erakorralist kasumit, mis aitas kogu kontserni aasta kokkuvõttes tõsta saja miljoni kroonisesse puhaskasumisse.

Ühtlasi aitas see veepinnal hoida Sõõrumaa möödunud aastate agressiivseid investeeringuid kinnisvarasektorisse ning leevendas kontserni pingelist olukorda laenude teenindamisel.

Sõõrumaa äride seis pole sugugi roosiline. 2008. aasta lõpu seisuga oli U.S. Investil kohustuste poole peal üleval 3,1 miljardit krooni, millest tänavu tuleb tagasi maksta üle 1,5 miljardi. Suurem osa laenudest on seotud kinnisvaraga.

Tallinna kesklinna suurarenduses Rotermanni kvartalis valmis näiteks 2008. aasta sügisel kolm uut ärimaja. 2009. ja 2010. aasta plaanidest rääkides ütles U.S. Investi kontserni kuuluva Rotermann Eesti juhatuse liige Mart Saa veel aasta eest, et valmimas on veel 6000 m" kaubanduspinda. "Praegu on ilmselt plaan muutunud, kuna lihtsalt ei ole kellegi jaoks ehitada. Enamik kardab võtta riske või on valmis maksma liiga madalat üürihinda," korrigeeris Saa firma plaane aga eile. Samuti kinnitas ta, et kinnisvaramulli lõhkemine ja finantskriisi mõju oli eriti tuntav 2009. aasta veebruarini - praeguseks on valminud büroopinnad üürnikud sisse saanud.

Lisaks turvaärist väljumisele suutis Sõõrumaa teha tänavu kevadel veel teise tipptehingu. Märtsis müüs Sõõrumaale kuuluv Ben Energy Prantsuse kontsernile Dalkia International maha Väo elektrijaama arendanud Digismart OÜ aktsiad.

Peamiselt pangalaenudega üles ehitatud elektrijaama müük aitas Sõõrumaal vabaneda Postimehele antud intervjuu andmeil miljardikroonisest pangavõlast. "Väo jaama müügist saadud kasum suurendas kontserni omakapitali olulises ulatuses," seisis U.S. Investi aastaaruandes. Äripäeva hinnangul võis Sõõrumaa Väo elektrijaama müügist umbes pool miljardit krooni kasumit teenida.

Artikli kirjutamisel palusime Sõõrumaalt intervjuud juba 29. juunil. Ehkki talle edastati palve, ei leidnud ta kuu aja jooksul aega sellele vastata.

Sel aastal rahaks tehtud Väo elektrijaamaga seoses on Sõõrumaa varem kõvasti kriitikat saanud. Äripäevas ilmus 13. aprillil 2007 uurimuslugu, milles näidati, kuidas võis Sõõrumaa kasutada oma sidemeid Väo jaama rajamisel.

Näiteks sai ta Eesti Energia nõukogus istudes siseinfot Iru elektrijaama plaanide kohta, hankis Tallinna linnavõimudelt toetuse uue jaama keskkonnamõjude kiireks hindamiseks. Seostati, et Sõõrumaa roll koostootmisjaama rajamises oligi äri- ja poliitiliste sidemete kasutamine Väo projekti kiireks käikuandmiseks. Sõõrumaa ise pidas neid väiteid pahatahtlikeks. Seda enam oli alles mullu detsembris tootmist alustanud jaama müük märtsis üllatav.

Aprillis 2007 kinnitas Sõõrumaa, et tegemist on tema äia Priit Marani projektiga ja ta ei tea, millises osas U.S. Invest sinna investeerib. Maran oli selle projekti taga OÜ Ben Energy kaudu ja talle kuulus enamusosalus Digismartis. Oktoobris 2007 tuli talle Digismarti vähemusosanikuna parnteriks AS Tallinna Küte, mis kuulub prantslaste soojatootja Dalkia kontserni. Jaanuaris 2008 liikus 90% Ben Energyst aga omakorda U.S. Investile. Maran lahkus ettevõttest kohe pärast Väo jaama müügitehingut, tänavu aprillis. "Vaadake, ma olen nii vana mees juba. Oodata 12 aastat, kuni tehas suudab ära maksta kõik võlad ja siis hakkab dividende maksma? Ei tasu ära," selgitas Maran nüüd enda projektist väljumist.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 18:09
Otsi:

Ava täpsem otsing