Kaupmehed kiidavad plaani tuua ravimid poodi müügile

Katariina Krjutškova 22. juuli 2009, 00:00

"Kogemused lihtsalt näitavad, et seal, kus turg on avatud, on ka paremad hinnad," ütles konkurentsiameti juht Märt Ots. Tema sõnul saaksid suuremad kaubanduskeskused ostujõu tõttu paremad imporditingimused.

Kui idee saaks teoks, otsustab edasi ravimiamet, kas kauplustes tuleb palgata meditsiinilise haridusega töötaja, kes kliendile nõu annaks. "Kui kaubanduskeskused leiavad, et see oleks neile liiga suur lisaväljaminek, nad ei hakkaks arvatavasti ravimeid müüma," lausus Ots.

Ots ei osanud veel öelda, mis saab vaevu hingitsevatest väikestest maa-apteekidest.

Apteekrite liidu hinnangul võib pisemate rohukaupluste seis veel hapumaks minna, kui nende kõrval hakkaksid poed ravimeid müüma.

Grossi toidukaupade keti omanik Oleg Gross on konkurentsiameti plaaniga päri. "Kui ravimeid saab üle leti müüa, olen kahe käega selle poolt," ütles Gross. Ta oli pigem imestunud, et Eestis pole juba varem lubatud poodnikel käsimüügiravimitega kaubelda.

Grossi sõnul viib vaba konkurents hinnad mõistlikumale tasemele.

Prisma peremarketi juht Janne Tapio Lihavaineni sõnul näitab Soome kogemus, et ravimimüük poodides on turvaline. "Kui kaupmees teeb kõik nii, nagu ravimiamet ette näeb, ei kujuta see endas ohtu," lausus Lihavainen.

Ta lisas, et kui Eestis nõutakse eriharidusega inimesi klientidele nõu andma, pole see kaubandusketi jaoks probleem. "Siis me ka võtame nad tööle," ütles Lihavainen.

Comarketi ASi juhatuse esimees Jüri Vips ütles, et ei usu, nagu alandaks ravimimüügiõiguse andmine tavalistele kauplustele arstimite hindu.

"Kui ravimite ostumonopolid jäävad samaks, on hindade langemine küsitav," ütles Vips. Tema arvates võiks ainult sel juhul loota ravimite odavnemisele, kui ravimikauplejate seas tekiks konkureeriv hulgimüüja.

Vips kiitis ravimimüügiõiguse laiendamise mõtte heaks. "Mina olen muidugi selle poolt. Kes siis selle vastu on," lausus Vips.

Ööpäev läbi avatud tanklate tõttu poleks enam vaja nii palju valveapteeke, ütles Eesti Statoili kontseptsioonijuht Kai Realo.

"Statoili seisukohalt oleks see otsus väga praktiline ja kindlasti huvituksime enimkasutatavate ravimitega kauplemisest," lausus Realo.

Ravimiameti koormus kasvab, kui apteekidele lisanduvad käsimüügiravimitega kauplevad poed. Ravimite ohutuse ja kvaliteedi tagamine on ravimiameti kohus ja seega kasvaks valvatavate ettevõtete arv. Samuti peaks ravimiamet väljastama arvukalt uusi müügilubasid.

Ravimite hinnad langeksid juhul, kui poe maksimaalne juurdehindlus jääb piiratuks. Kui maksimaalne lubatud juurdehindlus on fikseeritud, toimub hinnakonkurents madalamal tasemel ja küsimus on vaid selles, kui odavalt saab üldse mingit toodet turustada.

Väiksemad kauplused ei saaks otse tootjalt ravimeid tellida, sest neid ei tohi posti teel kohale toimetada. Pisemad poed ostaksid endiselt ravimeid hulgimüüjalt, mistõttu jääks hulgimüüja juurdehindlus ikkagi lõpphinna sisse. Apteekides tehakse keskeltläbi 15% juurdehindlust. Ma ei usu, et pood oleks nõus juurdehindlust vähendama, sest sel juhul poleks enam mõtet müüa.

Seadusmuudatus paneks ohtu paljude inimeste tervise, sest ravimiäriga hakkaks tegelema kauplejad, kes ei jaga farmaatsiast ööd ega mütsi.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 18:09
Otsi:

Ava täpsem otsing