Eesti Pank: pankadel piisavalt raha languse üleelamiseks

22. juuli 2009, 13:44

Eesti pangad on varasemate aastate jooksul
teenitud kasumite arvelt moodustanud märkimisväärsed kapitalipuhvrid, mis on
täiesti piisavad ka praeguse majanduslanguse ajal, teatas Eesti Pank.

Eesti Pank avaldas täna kiirhinnangu pankade laenukahjumite ja kapitali adekvaatsuse kohta majanduse langusetapis. Tänavu kevadel tehtud tugevusanalüüsi kohaselt täidab Eesti pangandussektor sel aastal kapitali adekvaatsuse nõuet suure varuga.

Arvestades Eestis tegutsevate pankade olemasolevat kapitalipuhvrit, võib pangandussektor tervikuna maha kanda üle üheksa miljardi krooni (6% portfellist) ning ikkagi täita 10% tasemel olevat kapitali adekvaatsuse miinimumnõuet, kinnitas keskpank. Kokku ulatub sektori kapitali maht 26 miljardi kroonini, mis moodustab 16% laenuportfellist.

Kevadel viis Eesti Pank läbi tugevusanalüüsi, kus kasutati panga kevadise makromajandusprognoosi eeldusi ja tulemusi. Lisaks püstitati mõned eeldused pangandussektori edasise arengu kohta. "Kuna nii Eesti sise- kui ka välismajanduse olukord on halvenenud, oleme pankade kasumlikkust hinnanud
tugevusanalüüsi põhistsenaariumis madalamaks kui varasematel aastatel, teatas Eesti Pank täna.

Pangandussektoris tervikuna teenitakse sel aastal kolm miljardit krooni laenukahjumieelset kasumit, mis on poole vähem kui eelmisel aastal. Laenukahjumite arvutamiseks kasutab keskpank kahjumäära 45%, mis näitab laenukahjumite osakaalu üle 60 päeva maksetähtaega ületanud laenude hulgas.

"Tugevusanalüüsi riskistsenaariumis eeldame, et pangad suudavad tuludega katta vaid jooksvad kulud ega teeni seega laenukahjumieelset kasumit. Sealjuures kasutame 60% kahjumäära," seisab Eesti Panga analüüsis.

Lähtudes majandusprognoosist ning tugevusanalüüsi eeldustest, suudab Eesti pangandussektor nii analüüsi põhi- kui ka riskistsenaariumi järgi 2009. aastal kapitali adekvaatsuse nõuet täita. Kuigi pankade laenukahjum võib põhistsenaariumi korral ulatuda 4%ni ja riskistsenaariumi puhul 5%ni laenuportfellist, suudavad pangad tänu headel aegadel kogutud kapitalipuhvritele majanduse langusperioodil kasvavate laenukahjumitega toime tulla. Pangandussektori kapitali adekvaatsus oli 2009. aasta juulis 22%, mis on 10% miinimumnõudest üle kahe korra suurem, märkis keskpank.

Pankade kapitalipuhvrit mõjutab majanduse langusetapis eelkõige laenuportfelli kvaliteedi muutus. Seda iseloomustab omakorda viivislaenude osakaalu suurenemine. Viivislaenude põhjal saab hinnata pankade tulevast finantsolukorda ja lõplike laenukahjumite mahtu.

2009. aasta maiks suurenes üle 60 päeva maksetähtaega ületavate laenude osakaal pankade laenuportfellis majanduskeskkonda arvestades ootuspäraselt 5,5%ni. Aasta tagasi oli vastav näitaja 1,1%. Oodatult oli riskantsuse järjekorras enim viivislaene eraisikute tarbimislaenude hulgas, millele järgnesid
ettevõtete laenud ning eraisikute eluasemelaenud. Tulenevalt praegusest majanduskonjunktuurist on kõige enam viivislaene ehitussektoril, millele järgneb kinnisvarasektor.

Tuginedes Eesti Panga kevadprognoosi eeldustele, võib üle 60 päeva maksetähtaega ületanud laenude osakaal 2009. aasta lõpus ulatuda tugevusanalüüsi põhistsenaariumi korral ligikaudu 9%ni ning riskistsenaariumi puhul 10,5%ni portfellist. Kuivõrd laenuklientide maksekäitumine erineb sektorite kaupa, siis on suurimat viivislaenude osakaalu prognoositud eraisikute tarbimislaenude portfellile.

"Nii kogemused kui ka rahvusvaheline võrdlus lubavad eeldada, et eluasemelaenude kvaliteet seevastu püsib ka majanduslanguse etapis pankade laenuportfellis suhteliselt parem. Ettevõtete laenude kvaliteet halveneb kiiremini kui majapidamiste laenude oma, kuid samas peaks esimene ka taastuma kiiremini kui viimane," teatas Eesti Pank.

"Kuigi viivislaenude mahu kasv ning laenukahjumite lisandumine majandusarengu praeguste väljavaadete kohaselt jätkub, on pangad valmistunud negatiivsemaks stsenaariumiks ning neil on praegu piisavalt kapitalipuhvreid. Täiendava turvalisuse Eesti pangandussektorile annab tihe lõimumine Põhjamaade tugevate finantskontsernidega," seisab keskpanga analüüsis.

Viimati kasvasid Eesti pangandussektori viivislaenud nii kiiresti nn Vene kriisi ajal, kui üle 60 päeva maksetähtaega ületanud laenude osakaal portfellis suurenes kohati 6%ni. Vene kriisi tõttu ulatusid tegutsevate pankade laenukahjumid 1998.–2000. aastatel 1,3 miljardi kroonini ehk ligi 6,5%ni laenuportfellist. Samas suurusjärgus olid ka Põhjamaade laenukahjumid 1990ndate alguses toimunud finantskriisi ajal.

Eestis mullu teisel poolaastal alguse saanud majanduslangus on Vene kriisi aegsest sügavam ja selle kestus ning mõju majanduse ja laenuturu käitumisele pikaajalisem. Selles kontekstis tuleb hinnata ka viivislaenude ja pankade laenukahjumite senist ja edasist arengut.

Üks oluline erinevus praeguse ja kümne aasta taguse olukorra vahel on Eesti Panga teatel reaalsektori võlakoormuse märkimisväärne kasv. Kui 1990ndate lõpus küündis Eesti ettevõtete ja eraisikute võlakoormus kokku 32%ni SKPst, siis praegu on see 106%. Suurem võlakoormus muudab aga reaalsektori majanduslanguse suhtes haavatavamaks, teatas Eesti Pank.

Lisaks sellele on muutunud laenu võtnud sektorite pingerida. Vene kriisi ajal koosnes ettevõtete laenuportfell peamiselt tööstus- ja kaubandussektori laenudest, kuid praegu on suurem osa laenudest väljastatud kinnisvaraga seotud valdkondadele. Hiljutise kinnisvarabuumi tagajärjed kajastuvad nii
majapidamiste kui ka ettevõtete laenuportfellides, seisab keskpanga analüüsis.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
22. July 2009, 14:35
Otsi:

Ava täpsem otsing