Teisipäev 6. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Ka taimed kasutavad kaitsevärvust

23. juuli 2009, 11:19

Paljudel loomaliikidel on välja kujunenud
kaitsevärvus, mis aitab vältida kiskja rünnakut. Uue uurimuse kohaselt kasutab
sama strateegiat ka Uus-Meremaal puuliik, et kaitsta endNoor
puu kasvatab ebatavalisi lehti, mis kolme meetri kõrgusel asenduvad
tavalisematega. hiiglasliku väljasurnud linnu eest.

"Taimedel on herbivooride vastu välja arenenud erinevad kaitsemehhanismid, näiteks okkad või erinevad kemikaalid,“ ütles uurimust juhtinud Uus-Meremaa Victoria ülikooli teadlane Kevin Burns. „Loomad aga kasutavad enamasti kaitseks värvust, mis aitab kiskjate eest peituda või hoiatab kiskjat muude kaitsemehhanismide esinemise kohta. Sellist kaitsestrateegiat polnud taimedel siiani kirjeldatud.“

Burnsi töörühm uuris Uus-Meremaal kasvavat araalialiste sugukonda kuuluvat puud (Pseudopanax crassifolius). Sellel puul toimuvad arengu käigus korduvalt kummalised värvimuutused, mida nüüd peetakse kaitsemehhanismiks väljasurnud hiidlinnu moa vastu, kirjutas Physorg.

Enne inimeste saabumist puudusid Uus-Meremaal maismaaimetajad. Saarte peamiseks herbivooriks oli hiiglaslik lennuvõimetu lind moa, tänapäevaste jaanalindude lähisugulane. Moad kütiti aga saartele saabunud maooride poolt väljasuremiseni umbes 500 aastat tagasi.

Uuritud puuliigil esinevad erinevad kaitsemehhanismid, misNoor puu kasvatab ebatavalisi lehti, mis kolme meetri kõrgusel asenduvad tavalisematega. teadlaste hinnangul on seotud moaga. Seemikute lehed on väiksed, kitsad ja kirjud. Võrsed kasvatavad aga okkasarnaste tippudega suuremaid ja piklikke lehti. Seemikute kirjud lehed sulavad kokku taustaks oleva vanade lehtedega kaetud maaga, mistõttu moal oleks neid raske maapinnast eristada. Kirju värvus aitab lehtede piirjooni varjata ka päikeselaikudega kaetud metsapinna taustal. Piklikke ja jäiku lehti on moal noka kuju tõttu raske neelata.

Suurimad moad said süüa lehti kuni kolme meetri kõrguselt. Kui P. crassifolius kasvab üle kolme meetri, hakkab ta tootma kujult, suuruselt ja värvilt tavalisi lehti, millel puuduvad kaitsemehhanismid moa rünnaku vastu.

Tõestamaks, et need kaitsemehhanismid on tõepoolest kujunenud välja moa vastu, uuris töörühm kirjeldatud puu lehti sarnase puuliigiga nimega P. chathamicus, mis kasvab Uus-Meremaast 800 kilomeetrit ida pool asuvatel Chathami saartel. Seal puuduvad suured taimtoidulised loomad ning taimedel pole välja kujunenud ka vastavaid kaitsemehhanisme.

"Chathami saartel kasvaval puuliigil ei esine nii suuri erinevusi noorte ja täiskasvanud puude vahel,“ ütles Burns. „Kuna moa puudumisel kaitsemehhanisme välja ei kujune, võime järeldada, et Uus-Meremaa puuliigi puhul on tõepoolest tegemist taimepoolse vastusega moa esinemisele.“

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
04. September 2009, 13:41
Otsi:

Ava täpsem otsing