Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Bluusist rõske raud
Black Sabbathi sisuliselt 40. juubeli paremik keskendub nn Ozzy esimesele perioodile vahemikus 1970-1978. Koosseisus veel Tony Iommi kitarril, Geezer Butler bassil ja Bill Ward trummidel.
Mõistagi on valik tehtud neile mõeldes, kes Osbourne'i põhiliselt MTV kaudu teavad. Neile pakutakse kvaliteetset remaster'i saundi, mis ei ole kordusväljaannetele üldse tüüpiline.
Võhikuna usaldan koostajat, sest singlihittide bänd pole Black Sabbath kunagi üritanud olla ning enim külgejäänud lood on albumil kindlalt olemas.
Pole heavy metal ansamblit, keda nad mõjutanud poleks ja edaspidi inspireerimata jätaks.
Rõõm on taas raporteerida, et palju on juhtunud, midagi pole muutunud. Elektroonikast kubiseval ajal on klassikalise rokiga (taas)tutvumine kosutavaim jahutus. Siiani elav muusika.
Autor: Lennart Beat