Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Pühendus Läänemere muusikale
"Sel aastal viime Euroopa Liidu toetusel läbi projekti "Viis aastat Euroopa Liitu Läänemere idakaldal". Tahame rõhutada, et kultuur on meid ühendav jõud, meie ühine rikkus ka kriisiaegadel," toonitas festivali kunstiline juht Allar Kaasik.
Projekti kontserdid toimuvad neljal maal ning selles osalevad eestlaste kõrval leedukad, lätlased ja rootslased. Festivalil kõlavad Eesti muusika esiettekanded ning uut muusikat viiakse ka Eestist välja.
Festivali lõppkontserdil esinevad Oistrahhi festivali koostööpartner Euroopa projektis riiklik koor Latvija, Ciurlionise keelpillikvartett Leedust, hulk soliste Eestist ja Lätist ning praegu Saksamaal elav kuulus vene viiuldaja Viktor Tretjakov.
Huvitavaks suunaks sel festivalil on Läänemere maade muusika suhted Euroopa muusikaga, näiteks Beethoveni muusika seaded erinevatele koosseisudele. Lõppkontserdi avaloona saabki kuulata Beethoveni 12 variatsiooni Händeli oratooriumi "Judas Maccabaeus" teemale, mille on keelpillikvartetile seadnud Allar Kaasik.
Tõnu Kõrvitsa kontsert "Seitsme linnu seitse und" on loodud tšellole ja segakoorile. "See on selline kõlaline lugu, tähenduslikku teksti ehk on vähem, rohkem selline "mäng"," ütles helilooja ise. Teose teksti on loonud Kõrvits koos poetess Maarja Kangroga - see on omapärane kooslus eesti- ja ingliskeelsetest sõnakildudest ning pelgalt kõlaefekti teenistuses olevatest häälikutest.
Galina Grigorjeva on juba mitu aastat kirjutanud Oistrahhi festivaliks mõne uue teose. Sel suvel tuuakse kolmes erinevas redaktsioonis - seega ka kolmes esiettekandes - kuulajateni teos "Must-valge prelüüd". Originaalvariandis on see kirjutatud tšellole ja klaverile ning pühendatud Allar Kaasikule. Lõppkontserdil kõlab versioon tšellole ja viiulile, kahele klaverile ning koorile.
"Pealkiri "Must-valge prelüüd" peegeldab mitte ainult barokiajastust pärit valgete prelüüdide tehnikat, kus interpreedile oli antud võimalus esitada muusikat, mis oli kirjutatud nn valgetele nootidele ja mida võis esitada vabas tempos ja dünaamikas, vaid ka huvitavat kokkulangemist selles osas, et Allar Kaasik oli nooruses kirglik malemängija. See must-valge sümbol on ka inimelu sümbol, kõigi tema rõõmude ja muredega, püüdluste ja pettumustega, võitude ja kaotustega, mis viivad ühe suure tõdemuseni - see ongi elu!" ütles helilooja Galina Grigorjeva.
Festivalile paneb punkti Rodion Štšedrini teos "Vangistatud ingel", mis on pühendatud ristiusu vastuvõtmise 1000. aastapäevale Venemaal. Eestis kõlab teos esmakordselt.
Autor: Kersti Inno