• OMX Baltic−0,33%301,29
  • OMX Riga0,02%893,52
  • OMX Tallinn0,56%2 081,11
  • OMX Vilnius−0,12%1 199,62
  • S&P 500−0,11%6 198,01
  • DOW 300,91%44 494,94
  • Nasdaq −0,82%20 202,89
  • FTSE 1000,28%8 785,33
  • Nikkei 225−1,24%39 986,33
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,65
  • OMX Baltic−0,33%301,29
  • OMX Riga0,02%893,52
  • OMX Tallinn0,56%2 081,11
  • OMX Vilnius−0,12%1 199,62
  • S&P 500−0,11%6 198,01
  • DOW 300,91%44 494,94
  • Nasdaq −0,82%20 202,89
  • FTSE 1000,28%8 785,33
  • Nikkei 225−1,24%39 986,33
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,65
  • 24.07.09, 13:16
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Ligi: eurotoetused tuleb kiiremini kasutusele võtta

Rahandusminister Jürgen Ligi rõhutab, et eurotoetuste näol kasutada olev lisaraha on väga oluline just praegu. Ministeeriumil on valminud ka aruanne, mis koondab valitsusväliste ekspertide ettepanekuid Euroopa Liidu toetuste kasutamise kiirendamiseks, et luua paremad eeldused Eesti väljumiseks majanduskriisist.
Aastatel 2007-2013 on Eestil võimalik kasutada EL struktuurifondide toetusi kokku 53,3 miljardi krooni ulatuses, mille valdkonnad ja rahastamismahud kinnitati 2007. aastal majanduse tõusuaegadel, teatas ministeerium. "Majanduslanguse oludes tuleb prioriteedid ja kavad ümber vaadata," tõdes rahandusminister Jürgen Ligi. "Eurotoetuste näol kasutada olev lisaraha on väga oluline just praegu, mil riigieelarves pole muid vahendeid majandust turgutavate toetuste ja abiprogrammide suurendamiseks."
"EL toetusraha tuleb senistest plaanidest kiiremini kasutusele võtta. Samas tuleb toime tulla ümbersuunamistega ja ei tohi teha järeleandmisi kvaliteedis," lisas Jürgen Ligi.
Hindamise tulemusena välja toodud olulisemad tähelepanekud puudutavad eelkõige vajadust tõhustada ja kiirendada nende meetmete rakendamist, mis aitavad kaasa konkurentsivõimelisema majandusstruktuuri tekkimisele. Aruandes tuuakse välja ekspertide arvamused, kuhu tuleks majanduskeskkonna elavdamiseks suunata seni kavandatust rohkem toetusi ning milliste valdkondade rahastamismahtu oleks otstarbekas vähendada.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Eurotoetuste hindamise viis läbi konsortsium koosseisus Ernst Young Baltic AS, Poliitikauuringute Keskus Praxis, Säästva Eesti Instituut ja Balti Uuringute Instituut.
Hindajate poolne projektijuht, Ernst Young Baltic juhtivkonsultant Tauno Olju ütles, et kuigi struktuurivahendite kasutamise kavad on põhiosas jätkuvalt asjakohased, tuleks tänases situatsioonis veelgi suuremat tähelepanu pöörata ekspordile ja teadmistepõhise majanduse arendamisele. „Samuti on vaja algselt kavandatust suuremas mahus tegeleda majanduskriisiga kaasnevate probleemidega nagu tööpuudus ja sotsiaalne turvalisus,” lausus Tauno Olju.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 15 p 9 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele