Uuring: kriis nülib jätkuvalt töökohti

24. juuli 2009, 14:23

Täna avaldatud värskest uuringust selgub,
et 61% eurooplastest usub, et on oodata majanduskriisi jätkuvat mõju
töökohtadele. Kolmandik töötajatest on väga mures töö kaotamise pärast kriisi
ajal, kusjuures Baltimaades leidub pessimiste kõige rohkem.

Samas on 72% seisukohal, et ELil on positiivne mõju uute töökohtade loomisele ja tööpuuduse leevendamisele. Kolmandik vastajatest on teadlikud Euroopa Sotsiaalfondist, mis on ELi põhiline vahend töötajatesse investeerimisel ning nende töökohtade säilitamisel, teatas Euroopa Komisjoni Esindus Eestis.

Euroopa Komisjoni tööhõive, sotsiaalküsimuste ja võrdsete võimaluste volinik Vladim?r Špidla ütles, et uuringu tulemused mind ei üllata.

"Eurooplased on õigustatult mornid, kui asi puudutab kriisi mõju nende töökohtadele ja perekondadele. Seetõttu oleme alates kriisi algusest võtnud Euroopa tasandil meetmeid, et vähendada kriisi mõju töökohtadele. Oleme hiljuti alustanud mikrolaenudega inimestele, kes soovivad asutada oma ettevõtte, taganud ESFi 100% rahastamise järgmiseks kaheks aastaks, et võimaldada töötajate jätkuvat koolitust, ning palunud liikmesriikidel luua 5 miljonit õpipoisikohta kooli lõpetanud noortele. Need meetmed aitavad eurooplastel töökohti säilitada ning uuesti tööd leida, kui nad peaksid töö kaotama,” rääkis Špidla.

ELi rolli kohta tööhõives arvab 52% eurooplastest, et see on üldiselt positiivne, kuid see protsent on märgatavalt suurem, kui käsitletakse konkreetseid küsimusi. ELi positiivset mõju haridusele ja koolitusele juurdepääsu puhul usub 78% vastanutest, soolise võrdõiguslikkuse edendamise puhul 76%, muu diskrimineerimise vastase võitluse puhul 73% ja töökohtade loomise ja tööpuuduse vähendamise puhul 72%.

Uuringu tulemustest selgub, et 3,5% Euroopa töötajatest on majanduskriisi tõttu töö kaotanud. 24% teab mõnda kolleegi, kes on kaotanud töö, ning 36% teab kedagi pereringist või tuttavate hulgast, keda kriis on mõjutanud. Kõige teravamalt on kriis tabanud Lätit, Leedut, Hispaaniat ja Iirimaad. Luksemburgis, Kreekas ja Madalmaades on töökohtade kadumine olnud mõnevõrra väiksem.

Kolmandik töötavatest eurooplastest (32%) on väga mures selle pärast, et nad võivad tulevikus töö kaotada, ning veelgi rohkem muretsetakse selle pärast, et töö kaotab elukaaslane (38%) või lapsed (47%). Väga selgelt on mure töökaotuse pärast seotud juba toimunud koondamistega. Kodanikud on rohkem mures tulevaste koondamiste pärast nendes riikides, kus töö on kaotanud palju inimesi.

Mure töökaotuse pärast aitab selgitada asjaolu, et igast kümnest eurooplasest vähemalt kuus arvab, et majanduskriisi hullem osa on veel ees, ning ainult 28% on seisukohal, et majandus on põhjas ära käinud. Pessimiste on kõige rohkem Balti riikides (82% lätlastest, 76% eestlastest ja 74% leedulastest arvab, et halvem mõju on alles avaldumas). Riikides, kus on rakendatud terviklikke turvalise paindlikkuse lähenemisviise, on väljavaade parem. 45% rootslastest ja 36% taanlastest arvab, et kriisi põhi on möödas.

Töökaotuse korral oleks enamik vastajatest nõus sama tüüpi tööga samas piirkonnas, samas ollakse nõus töötama ka mõnes teises piirkonnas. Pigem ollakse nõus kolima uude kohta kui tegema uut tüüpi tööd. Umbes iga neljas Euroopa töötu on nõus vastu võtma igasuguse töö: see näitaja ei ole 2006. aastast alates märkimisväärselt muutunud. Enamik eurooplastest usub, et kriisiaegadel on töökogemus ja -oskused kaks peamist aspekti, mis aitavad hõlpsasti leida uue töö. Neile järgneb kohanemisvõime.

Üldiselt on kolmandik eurooplastest (33%) teadlikud Euroopa Sotsiaalfondist, mis on ELi põhiline vahend toetamaks neid, kes võivad kriisi tõttu töö kaotada. Fondi teatakse paremini Slovakkias (59%), Portugalis (58%) ja Hispaanias (53%), kõige väiksem on fondi tuntus Taanis (17%). Kolmandik vastanutest leidis, et sotsiaalfondi eelarve, mis moodustab umbes 10% ELi eelarvest, on liiga väike, ning ainult 5% arvas, et see on liiga suur.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. July 2009, 16:02
Otsi:

Ava täpsem otsing