Analüütikud on ohtlikud

USA ettevõtete teise kvartali tulemused on taas kord tõestanud analüütikute suutmatust koostada adekvaatseid prognoose. Ühelt poolt on see igati arusaadav ja loogiline, sest lõpuks mõjutab ka analüütikuid emotsioon - hirm, lootus. Ent inimestelt, kes saavad prognoosimise eest raha, ootaks nende emotsioonide paremat ignoreerimise oskust. Seni avaldatud S&P 500 indeksisse kuuluvate ettevõtete kasumitest on kolmveerand suutnud ootusi ületada, paljud neist ka suure kaarega. Alles eelmise aasta neljanda kvartali numbritega oli kõik aga tagurpidi - kolm päeva enne tulemuste hooaega ennustasid analüütikud ettevõtetele keskmiselt viiendikulist kasumikadu, tegelikult sukelduti aga 61% allapoole. Parema puudumisel võetakse analüütikuid kui spetsialiste aga hoolega kuulda ning seetõttu tehakse valesid ja kulukaid otsuseid. Mõistlik oleks ehk vähem analüütikute juttu kuulata ja selle asemel investeerimisel enda emotsioonitust harjutada.

Nüüd, uute tulemustesaju taustal kergitavad analüütikud taas üksteise võidu oma prognoose - järgmise aasta kasumikasvuks oodatakse võrreldes selle aasta prognoosidega neljandikku. Need tõstmised lükkavad ka turgudele puid alla, sest suhtelised hinnatasemed muudkui alanevad. Kui vaadata keskmist aktsia hinna ja kasumi suhet alates 1959. aastast, siis on see S&P 500 ettevõtete puhul olnud keskmiselt 16,5, praegu kaubeldakse tuleviku kasumit arvestades sellest neljandik allpool.

Muidugi on analüütikutel oma aasta alguse padupessimismist väljumiseks ka põhjust - ettevõtted on tõepoolest väga hästi suutnud oma kulud kokku tõmmata. Samuti viitavad makroindikaatorid olukorra pehmenemisele ja isegi paranemisele - juunikuu elusaemete ehitus kerkis viimase viie aasta kiireimas tempos, samuti näitas juunis eluasemete ostuaktiivsus viimase kaheksa aasta suurimat hüpet, kuna madalamad hinnad ja intressimäärad avaldavad oma mõju. Erinevad riskitasemetele viitavad näitajad, nagu korporatiivsete ja valitsuse võlakirjade oodatavate tootluste vahe, on samuti kahanenud. Seega on USA valitsuse pingutused vilja kandmas - raha on taas rattaid alla saamas ja tiirutab nüüd ka riskantsematel turgudel ringi. Selle tulemusena on näiteks Goldman Sachsi järgmise aasta kasumiprognoos tõstetud märtsikuu 5,9 dollarilt aktsia kohta nüüdseks juba 16,19 dollarile, mis tähendab, et suurpanga aktsia kaupleb napilt üle kümnekordsel oodataval kasumil.

Osalt on USA ettevõtted saanud tublit tuge ka Aasiast - sealne nõudlus on nii mõnegi kontserni tulemused ilusamaks paisutanud. Näiteks Intel avaldas tänu Aasia arvutinõudlusele ootustest kaks korda suurema kasumi. Analüütikud viisid kohe ka järgmise aasta kasumiootuse viiendiku jagu kõrgemale, millest johtuvalt kaupleb Inteli aktsia viimase dekaadi keskmisest prognoositavast hinna-kasumi suhtest 36 protsenti allpool.

Seega, kui analüütikute järgmise aasta ootusi uskuda, on USAs endiselt kõvasti kasvuruumi ning tõenäoline, et see kasvuruum koos analüütikutele ligi hiiliva optimismiga praeguselt tasemelt ka suuremaks puhutakse.

On siiski ka neid arvamusi ja numbreid, mis selle joovastuslainega kaasa minemast takistavad. Nii näiteks tuleks tähele panna asjaolu, et kuigi analüütikute pessimistlikke prognoose on kolm kasumit neljast suutnud ületada, siis käibed on vaid pooltel juhtudel tulnud üle konsensuse. See tähendab, et ettevõtete juhid on teinud suurepärast tööd ja olukorrale paremini reageerinud, ent ka seda, et nõudlus toodete ja teenuste järele ei ole niivõrd võimas, kui kasumeist välja võiks lugeda. Samuti teeb lühiajaliselt endiselt murelikuks USA kasvav töötute hulk, mis tähendab madalamat tarbimisiha ning valitsuselt suuremaid kulutusi majanduse upitamiseks. Seetõttu võib sel aastal veel oodata ka börsile negatiivselt mõjuvaid olulisi uudiseid.