Passiivmaja küttele kulub kümme korda vähem

Maailmas on ligi 10 000 passiivmaja. Eestis valmis juunis esimene passiivmaja standarditele vastav ühiskondlik hoone - Valga lasteaed Kaseke. Tartu Ülikooli Tehnoloogiainstituudi energiatõhusa ehituse tuumiklabori spetsialisti Jaanus Halliku sõnul pöörduvad laborisse, kus toimub passiivmaja standarditele vastava energiatõhusa hoone modelleerimine, nii majaehitusplaaniga eraisikud ning arendajad kui ka juba olemasolevate majade omanikud.

"Meile esitatavaid küsimusi on seinast-seina. Ollakse passiivmaja kontseptsioonist kuulnud ja tahetakse sellest rohkem teada," rääkis Hallik.

Kuna passiivmaja jaoks on kehtestatud üsna karmid standardid, Halliku sõnul igast olemasolevast majast passiivmaja ei saa. "Energiasääst on paljuski seotud maja asukohaga, mida olemasoleva maja puhul muuta ei saa. Alati ei pea aga päris passiivmaja standardini välja minemagi," rääkis Hallik.

"Meie laborist on läbi käinud päris palju projekte. Näpunäiteid on rohkem või vähem kuulda võetud umbes paarikümne maja juures," rääkis Hallik.

Ka juunis valminud esimese passiivmaja - Valga lasteaed Kaseke - projekt läbis Tartu labori. "Kui hoone ehitati projekti järgi, on võimalik, et tegu on esimese passiivmajaga Eestis. Et kontrollida, kas passiivmaja standardid on täidetud, tuleb teha mõõtmisi, kas ehitus tagab ka reaalselt standarditele vastavad näitajad," rääkis Hallik.

Halliku sõnul on nii mõneski Euroopa riigis võimalik päikese- või tuulegeneraatori abil toodetud energiat mingil perioodil ülejäägi puhul elektrivõrku tagasi müüa. Sellisel juhul oleks võimalik nullmaja kontseptsioon, milles ostetava energia hulk on null. Eestis aga seadused ja tehnilised võimalused selleks praegu veel puuduvad.

"Tartus on praegu pooleli projekt passiivmaja-büroohoone ehitamiseks, mille juures on Eesti Energia näidanud üles huvitatust pilootprojektina katsetada, kuidas võiks toimuda energia võrkuostmine," rääkis Hallik.

Valga linnavalitsuse arenguameti juhataja Meelis Linnamäe sõnul ei tulnud tal passiivmaja tellija esindajana suurt vaeva näha, kuna ehituse peatöövõtja oli tubli.

"Kui projekt on korralik, on ka järelevalve lihtne. On müüt, et passiivmaja on keeruline ehitada. Olen veendunud, et praegu tasub ehitada ainult passiivmaja. Maja ehitus oli 10-15% kallim kui passiivmaja standarditele mitte vastava maja ehitus, aga investeering lasteaia remonti teenib ennast tagasi 10-12 aastaga," rääkis Linnamägi. "Ega kõike ei saa mõõta ka rahanumbrites. Passiivmaja mikrokliima on palju parem kui tavalises majas. Kui muidu on piirded ja aknaalused külmad, siis passiivmajas on külmal ajal ka akna all mõnus olla, see on eriti lastega majas oluline," rääkis Linnamägi.

Firma ultraKUB on töötanud välja energiasäästliku moodulmaja lahenduse Elumaja.

"Oleme varem ka maju teinud, ligi kümme aastat," rääkis OÜ ultraKUB tegevjuht Mihkel Pukk.

"Huvi moodulmaja vastu on üsna suur. Müüme enne aasta lõppu kindlasti vähemalt kümme maja. Aeg ei ole praegu kehv, vaid pigem hea selliste projektide jaoks. Kui oleksime turule tulnud kolm aastat tagasi, oleksime lärmi sumbunud. Inimesed, kes pole buumi ajal ennast lõhki laenanud, on täna meie kliendid, ja neid polegi nii vähe," rääkis Pukk.

Pukk usub, et nelja-viie aasta pärast ehitatakse ainult energiasäästlikke maju. "Pole mõtet teha kehvemat maja, miks klient peaks selle tellima. Kui passiivmaju on rohkem ja inimesed näevad, et tõesti vastab tõele, et 135ruuduses majas on aastas küttekulud vaid kolm tuhat krooni, siis on ka kahtlejaid vähem," rääkis Pukk.