Vene börs või Vene rulett?

Pärast väga suurt langust eelmise aasta sügisel muutus Venemaa aktsiaturg taas investorite ja analüütikute lemmikuks, tänu millele on RTS-indeks üks edukamaid maailmas.

Aasta algusest on see eilse seisuga kerkinud 58 protsenti, olles edukuselt kaheksandal kohal maailmas.

Tegemist on kummalise olukorraga. Venemaa majanduse kohta tuleb harva positiivseid uudiseid või õigemini ei tule pea üldse. Erandiks on mõnevõrra taastunud nafta ja teiste toorainete hinnad, mille seljas on ratsutanud ka Venemaa aktsiaturg.

Samas prognoositakse idanaabritele kümneprotsendilist majanduslangust, riigi pangandussüsteem võib halbade laenude tõttu kokku variseda. Mis aga ehk veel olulisem, majandusleht Financial Times toonitas, et riigis pole olnud peaaegu üldse pankrotte. Kui USAs on viimase 40 päevaga jõudnud General Motors minna pankrotikaitse alla ja sealt taas väljud, siis Venemaal pole toimunud absoluutselt mitte ühtegi nn strateegilise tähtsusega ettevõtte pankrotti. Pigem vastupidi, riigi valitsus nõuab pankadelt, et viimased ei nõuaks laenude tagasimaksmist, ning sunnib neid hoopis uusi laene juurde andma, et ettevõtted pankrotti ei läheks.

"Ma tean neid kartusi halbade laenude kasvu pärast. Kuid mida vähem laenu antakse, seda suurem on risk, et laene ei maksta tagasi, kuna laenukraane kinni keerates kägistate reaalmajandust," ütles peaminister Vladimir Putin kuu aega tagasi.

See aga tähendab, et samal ajal, kui meil ja enamikus lääneriikides on alanud varade ümberjagamine ja majanduse ümbesrstuktureerimine, on Venemaal kõik endine. Seal on majanduslik võim endiselt riigile kuuluvate ettevõtete ja oligarhide käes. Oligarhid aga hoiavad pöialt, et "homme hommikul on kõik parem, et toorainete hinnad kerkivad," lausus Financial Timesile üks Londoni pankur. "See on Vene rulett," lisas ta.

Lääne pangad peaksid kõikide standardite järgi maha kandma kümneid miljardeid dollareid. Vene ettevõtete välisvõlg on kokku 437 miljardit dollarit.