Imeline kõrvetav Idamaa kokteil

Hiina investorid on kohaliku aktsiaturu korralikult üles kütnud. Kui muu maailm ostab kah Hiina ettevõtete aktsiad peamiselt Hongkongist ja põhjuseks on Hiina majanduskasv ja oodatav tõus maailma juhtivaks majanduseks, on kohalikele ka muid põhjusi, miks nad hüsteeriliselt aktsiad ostavad. Näiteks Hiina pangad on üüratult palju laene andnud, osa sellest on kindlasti jõudnud ka börsile. Hiinlaste mälu on erakordselt lühike. Viimati tabas neid tõeline börsiraputus 2007. aastal.

Hiina aktsiad on kallilt hinnatud, kui võtta aluseks hinna-kasumi suhtarv. Erandiks on pangad, kuid ettevaatlik tasuks ka nende suhtes olla. Esimesel poolaastal on nad andnud välja uusi laene 1,1 triljoni dollari jagu - seda on sama palju kui kogu India pankade laenuraamat, korrutatuna kahega. Tore, kui poliitbüroo käsk ütleb - andke laenu, ja pangad annavad laenu kui pöörased, aga kas see on ka aktsionäride parimates huvides. Majandust see elavdas, kuid kas see tähendab pankadele pikemas perspektiivis raskusi pahade laenudega.

Aasta algusest on Hiina aktsiaturg tõusnud sada protsenti. Hiina möödus äsja börsil olevate ettevõtete turuväärtuselt Jaapanist ja jääb alla vaid USA-le. Hiina CSI 300 indeksi hinna-kasumi suhtarv on 33! Võrdluseks USAs on see 16 ja Euroopas 23.

Muidugi võib Hiinast leida korralikke ja mõistlikult hinnatud ettevõtteid. Kuid mille alusel valivad hiinlased aktsiaid ja langetavad investeerimisotsuseid? Ma ei tea, kas hiinlased valivad aktsiaid samadel alustel kui 2007. aastal. Ega ettevõtete tulemused, juhtkonna pädevus, firma potentsiaal, turuosa ega suhtarvude näidud olnud olulised - tähtis oli see, et aktsia sümbolis, mis seal on numbrikombinatsioon - oleks sees õnnelikud numbrid, nagu 8, 6 või 9. Kui isegi suvalise aktsia sulgemishinnaks kujunes näiteks 8,08, siis oli see ilmselgeks signaaliks, et seda aktsiat tuleb osta. Võib-olla on probleemiks see, et Hiinas ei ole kasiinosid mujal kui Portugalilt tagasi saadud Macaos. Kuid kas selle pärast peaks börsi kasiinoks muutma? Ja sellise numeroloogia alusel geniaalse otsustamiseni ei jõudnud muidugi alati isegi investorid omaenese talupojatarkusest, vaid analüütikute analüüsidel ja maaklerite soovitustel oli oluline osa.

Hiinas on toimunud paar suurt võimsa tõusuga aktsiaemissiooni. Sichuan Expressway aktsia tõusis 324 protsenti, emissioon märgiti pea 400 kordselt üle. China State Constructioni emissioonis märgiti aktsiaid 1,85 triljoni jüaani eest ehk suurema raha eest, kui Venemaa, Norra ja veel 48 aktsiaturul olevate kõigi ettevõtete väärtus kokku.

Milleks peaks ostma või omama Hiina aktsiaid, kui need on suhteliselt kallid? Miks mitte vaadata sama valdkonna ettevõtteid mujalt, sealhulgas arenenud maailmast, kus üüratut majanduskasvu ei oodata ja väljavaated ei pruugi olla päikeselised? Hiina on olnud nii üksi, BRIC kombinatsioonis pikka aega ülerahvastatud rajad investorite jaoks. Mitte et Hiina ei pakuks võimalust, kuid millise hinna eest. Ega kaua maailma suurim arenev turg USA samuti ei saanud läbi majandus- ja börsikrahhide ja buumidega. See millegipärast ei tähendanud, et investorid pidid kogu aeg omama USA aktsiaid - ükskõik kuidas nad hinnatud olid. Ettevaatust Hiina investeeringutega!