Suurte pankade tervis on korras

Kui SEB ja Swedbank oma majandusnäitajad avalikkusele teatavaks tegid, võisid tulemused ajada külmajudinad peale kõvemategi närvidega klientidele ning panna neid muretsema oma hoiuste lähiaja käekäigu pärast. Nii mõnigi võis jääda uskuma, et kõik see ongi tõsi, mida välisanalüütikud Baltimaades tegutsevate pankade kohta rääkisid: olukord on väga hull, kohe-kohe kukub vähemalt üks pank, mõni pank võib siit lahkuda ja kindlamaid rahateenimispaiku otsida. Näitasid ju pangad hiiglaslikke kahjuminumbreid.

Tegelikult on SEB ja Swedbanki - tervis hea ning nende kliendid võivad rahulikult magada - nende raha on kindlas kohas. Pangad on konservatiivsemad ja neile ka meeldib praegu oma meeleolumuutust rõhutatult välja näidata.

Suurte kahjumite taga on peamiselt hapud laenud, mida pangad on kokku kirjutanud maha 3,8 miljardit krooni. Pankade tervise seisukohalt on see nagu aevastus, mis võib viidata tõvehoo lähenemisele, aga tõenäoliselt piirdub vaid kerge nohuga. Sest vaid osa praegu küsimärgiga laenudest realiseerub kahjumiks, osa laekub ajapikku pankadele tagasi, olgu raha või tagatiste näol.

Pangad tegid n-ö platsi puhtaks, tõstes hapud laenud kõrvale, ent oma võlglasi pangad loomulikult ei unusta, nagu nendib tänases leheloos ka Eesti Panga nõukogu endine esimees Mart Sõrg. Töö raha tagasisaamiseks käib nüüd teisel tasandil, tavapärast pangaelu segamata.

Tavapärane pangandus on endistviisi tulutoov ettevõtmine. Eestis tegutsevad kommertspangad on viimase kaheksa aastaga Eestis teeninud 23 miljardit krooni. See raha on tänase Äripäeva andmeil ikka Eestis, omanikud pole seda siit välja viinud. Pankade tugevus ongi nende kapitaliseerituses. Näiteks oli SEB Eesti juhi Ahti Asmanni sõnul panga kapitalibaas 10,7 miljardit, mida on nõutust kaks korda rohkem. SEB Grupp on ka kõrgeima kapitaliseeritusega pank Lääne-Euroopas.

Seega pole raha Eestist otsa saanud, seda võiks julgemini kasutada majanduse kiiremaks kosutamiseks. Kartusest olla liiga optimistlikud on pangad nüüd pigem liiga konservatiivsed ja veeretavad iga krooni mitu korda sõrmede vahel, enne kui taotlejale laenuks usaldavad.

Tõsi, vähe on positiivseid uudiseid (neid siiski on - nt jaekaubandusel on mitu head kuud olnud). Tulemata on veel Sampo tulemused - Moody's on andnud selle emapangale Danskele negatiivse hinnangu. Euroopas kardetakse finantskriisi uut lainet (Deutsche Banki juhi Josef Ackermanni sõnul pole kriis veel möödas).

Usume aga, et positiivseid uudiseid hakkaks rohkem tulema, kui pangad ei vaataks enam klientide riske ei läbi roosade prillide ega suurendusklaasi, vaid hindaks neid realistlikult ja aitaks klientide heale käekäigule kaasa. See on ka pankade endi huvides.

Autor: ÄP