Tagala on kindlustatud

Eesti pankade miljardilised kahjumid tunduvad hirmuäratavad vaid esmapilgul. Tegelikkuses kirjutasid pangad esimesel poolaastal maha 3,8 miljardi krooni eest laene ning näitasid seda kahjumina. Kuid alles järgnevad aastad näitavad, kui palju sellest kahjumist tegelikult realiseerub, kui üldse.

"Ma pean tõenäoliseks, et laenukahjumid on oluliselt väiksemad kui provisjonid, mida Eesti pangad nüüd kahjumisse kannavad," ütles emeriitprofessor Mart Sõrg, endine Eesti Panga nõukogu esimees.

"Ega pangad pole ju ära kustutanud 1990ndatel tagasi saamata jäänud laenude võlgnevusi, need seisavad kaugemal ja ootavad oma aega, et laenuvõtjal hakkab paremini minema," lisas ta.

Sõrg meenutas nõukogude panganduse aega: "Kui kusagil 1940ndatel anti laenu, siis käisime 1960ndatel veel neid laene tagasi nõudmas. Võlga ei unustata ära!"

Tema sõnul on pangad konservatiivsed, sest mida pikem on see periood, kui laenud on õigeaegselt tasumata, seda rohkem tuleb kanda kahjumisse.

"Ses mõttes on loogiline, et tegelik kahju tuleb hulga väiksem kui see, et kahjumisse kantakse ette - et võib-olla ei laeku, sest praegu on veel need tagatised olemas ja tagatised müümata. Asi pole nii hull," tõdes Sõrg.

Samuti saab virtuaalseks pidada SEB 575 miljoni kroonist teise kvartali kahjumit, kuna see sisaldas tervelt 377 miljoni krooni eest kunagise Tallinna Panga ülevõtmisest tekkinud immateriaalse vara mahakandmist. Tegelikkuses ei liikunud panga bilansist välja sentigi.

SEB juht Ahti Asmann ütles, et SEB tugevus seisneb heas kapitaliseerituses, seda nii kohalikul tasandil kui ka emaettevõtte kaudu.

"Näiteks 2009. aasta teise kvartali lõpus oli SEB Eesti kapitalibaas 10,7 miljardit Eesti krooni, mis on seadusega nõutust 5,3 miljardit krooni suurem. SEB Grupp viis selle aasta alguses läbi eduka aktsiaemissiooni (kaasati ligi 22 miljardi krooni eest lisakapitali), mis tõstis SEB Grupi kõrgeima kapitaliseeritusega pangaks mitte ainult Skandinaavias, vaid kogu Lääne-Euroopas," rääkis ta.

"Rahvusvahelised raamatupidamisstandardid, millest oleme oma reservide tegemisel lähtunud, toetavad pigem konservatiivsust just likviidsusprobleemide ja hetkeolukorra ülehindamise vältimiseks. Praeguses majanduskeskkonnas on suurem oht olla liiga optimistlik kui liiga konservatiivne," märkis Asmann.

Ta lisas, et hetkeolukorra võrdlemisel 1990ndate lõpuga tuleb silmas pidada, et Eesti majapidamiste ja ettevõtete laenukoormus on praegu oluliselt suurem ning tegemist pole lokaalse, vaid globaalse majandussurutisega.

"Kui majanduses peaks toimuma järske olukorra paranemisi, siis on erakorraliste kasumite tekkimine tõenäoline. Samas ei saa me praeguste laenukahjude reservide tegemisel toetuda eeldusele, et lähitulevikus toimub järsk majandusolukorra paranemine - märgid on pigem vastupidised," tõdes Asmann.

Swedbank Eesti juht Priit Perens sõnas, et pankade kapitalibaas on tugev, sest omanikud pole eelnevalt teenitud kasumit välja võtnud. Tema sõnul pole Swedbank olnud laenukahjude reservide kogumisel liiga konservatiivne.

1990ndate lõpus said Eesti pangad laenukahjude reservidest tagasi siiski erakorralised kasumid, kuid kui tõenäoliseks peab seda praegu Swedbank, ei soovinud Perens spekuleerima hakata.

Pangaliitu juhtiv Sampo panga juht Aivar Rehe ütles, et lõplikku hinnangu pankade praeguse tegevuse kohta saab anda alles pärast seda, kui majanduslangus on läbi.

"Oleme kriisi keskmes - tunnistame, et me pole tsüklist väljas. 2010-2011 on selline aeg, kus me võime hakata analüüsi tegema, millised olid need tegelikud kahjud," rääkis ta.

Rehe sõnas, et laenude allahindamine peaasjalikult just üldprovisjonide näol ongi väga ettevaatav meede. "Küsimus on, millistele aegadele varade väärtus vastab - kas tipuaegadele või allapoole. Oleme ausad, et varade väärtused on allapoole - aga igal juhul on neil väärtus," märkis ta.

Rehe peab laenukahjude reservidest tagasisaadavate erakorraliste kasumite summade prognoosimist praegu ennatlikuks.

"Me peame selle teise aastapoole ära elama, sügavamale allapoole minemata. Kui makromajanduslikud indikatsioonid - nagu tööpuudus, tööstustoodang, kaubanduse müügistatistika - hakkavad näitama selgeid rahunemise märke, siis saab vastata, varem on see ennatlik," ütles ta.

Endise pankuri ja praeguse ettevõtja Olari Taali arvates on Eesti pangad tänaseid kahjumeid vaadates oma kasumi arvestuspõhimõtetes väga konservatiivsed.

"Ma arvan, et õigustatult. Tuleviku valesti hindamine, mis toimus mõned aastad tagasi, oli õpetuseks. Siis olid muud põhjused, puhtalt turu ümberjagamine, millega mindi liiale," ütles ta.

"See, kas Eesti pangad on olnud laenukahjude reservide kogumisel liiga konservatiivsed, sõltub reeglitest. Nad on konservatiivsed, aga mitte ülemäära. Siin on psühholoogiline efekt ka, et kui on selge, et kahjum on, siis pole väga suur vahe, kas see on 300 või 500 miljonit. See on tavakodaniku jaoks hoomamatu suurus," rääkis Taal.

Taali arvates on vale ennustada, kas kriisist väljudes saavad Eesti pangad sarnaselt 1990ndate lõpu laenukahjudega reservidest tagasi erakorralised kasumid. "Selge on see, et kunagi teenitakse see ikkagi tagasi," märkis ta.