Aus riigihange on võimalik

Äripäeva artiklit "Eksametnikud võtavad riigihangetelt kümnist" lugedes pani mõtlema kaks asjaolu. Esiteks, miks riigiametnikud, olles aastaid riigipalgal, ei ole loonud riigihangete toimivat süsteemi? Teiseks, kuidas ettevõtjad, kes osalevad hangetel, saaksid nõu ja jõuga aidata riigiameti töötajail koostada toimivat ja võimalikult õiglast riigihangete süsteemi.

Kahjuks tundub aeg-ajalt, et meie riigis puudub kontroll saamahimuliste ametnike üle, kes, süües riigileiba, kiruvad leivaandjat "väikese" palga pärast ja töö ajal genereerivad ideid eraäri püstipanekuks riigi mängumaal või riigi rahakoti arvel ning lisaks üritatakse kaasata eraärisse ka euroraha.

Olen üle 16 aasta juhtinud ettevõtet (Büroomaailma kauplusteketi haldusfirma) ning koos kolleegidega osalenud läbi aastate sadadel riigihangetel. Pean loomulikult tunnistama, et saan pidada end kompetentseks inimeseks ainult oma firma tegevusaladel ehk kontoritarvete, arvutus- ja bürootehnika ning mõningal määral kooli- ja kontorimööbli alal.

Mind ja minu ausaid konkurente häirib riigihangete juures kõige rohkem kaks seika. Esiteks see, et riigihanked on koostatud mitteprofessionaalselt.

See kehtib enamasti kontoritarvete, koopiapaberi ja printerite kulumaterjalide hangete puhul. Sellises "sogases vees" saab kalu püüda olematu taustaga ja riigi nõudmistele mittevastava kauba- ja teenusekvaliteediga firma. Usinasti osalevad firmad, kus töötajate keskmine kuutöötasu ei ületa 5000 krooni piiri. Vähe sellest - riigihankeid on võitnud ka ümbrikupalkade maksmises süüdi mõistetud firma.

Teiseks, professionaalselt koostatud riigihanked, kus on mingi seadme või kauba tehniliste parameetrite nüansside ja finesside sissetoomisega eelistatud kindlate firmade brändid, seega välistatud konkurentide omad.

See kehtib enamasti arvutite ja bürootehnika hangete puhul. Nt õppeasutuse multimeediaprojektorite hanke juures nõutakse laserosuti olemasolu projektori juhtpuldis. Ilma selleta oleks kool saanud osta nõutud projektorid 200 000 krooni odavamalt ning laserosuteid saanuks osta eraldi hinnaga mõnisada krooni tükk.

Käisin mõni aeg tagasi riigihankeametis oma tähelepanekuid tutvustamas, ent reaktsioon oli taoline, et mis te tülitate meid, kindlasti tulite siia endale eeliseid kauplema ja üldiselt meil pole aega tegelda selliste asjadega - kõiki rahuldavat süsteemi pole võimalik luua.

Tasuks vaadata naabrite poole. Rääkides kontoritarvete ostmisest, siis miks mitte korraldada analoogset mudelit ka muude hangete puhul. Riigihankekeskused Soomes ja Lätis koostavad hanke koostöös kindla ala 5-7 suurima firmaga. Kord aastas sügisel otsustatakse ühiselt järgmise aasta kauba nomenklatuur ja parameetrid (nt liimipulga grammkaal; auguraua läbistamisvõime; pastapliiatsi kõrgeim lubatud ostuhind jmt). Hankes osalevad firmad saadavad oma pakkumised elektroonsel teel. Võitjateks kuulutatakse 4-6 firmat, s.t riigiasutused saavad tellida kaupa ühest neist. Tellimust vormistades ei tea ametnik, mis firma käest lõpuks kaup ostetakse, sest keskuse arvuti valib sobiva partneri ostu suuruse, nomenklatuuri ja kauba kättesaadavuse järgi.

Hea tahtmise puhul saaks meilgi valida nt "aasta kooliarvuti" parameetrid ja oleksid murtud sadade koolide mured, et mis on see õige arvuti ja kelle käest tuleks see osta, et ei süüdistataks onupojapoliitikas. Sama kehtib "aasta koolilaua ja -tooli" puhul. Hankesüsteemis võiks neid olla erinevaid, kool valib endale sobiva toote ja ostab selle hankekeskkonnast, raiskamata aega hanke korraldamisele.

Sellisest süsteemist võidavad ka firmad - neil pole vaja osaleda aastas kümnete riigiasutuste hangetel, vaid tellimused tulevad neile automaatselt läbi riigihangete elektroonse süsteemi.

Head ametnikud ja konkurendid, paneme ajud kokku ja loome hankesüsteemi, mis tagab ausa konkurentsi!