Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Libatšekiäri võtab riigilt sadu tuhandeid
Petuskeem levib peamiselt suurtes ja tuntud jaemüügiga tegelevates ettevõtetes ning on väga lihtne - müügikohtade klienditeenindajad ning müügiesindajad kirjutavad pärast mõne kopsakama ostu teinud kliendi lahkumist välja fiktiivse kordusarve, mis müüakse edasi kas mõnele arvevabrikule või ettevõtjale, kes ei pea paljuks nii oma makse optimeerida. Sellist meetodit saab kasutada vaid siis, kui kassasüsteem võimaldab duplikaati väljastada ilma, et arvele selle kohta märge jääks.
Kaubandusringkondades on K-Rauta kaubamärgi all opereeriva Rautakesko tegevjuhi Alo Ivaski sõnul libaarvetest varasemast enam rääkima hakatud alates möödunud aasta lõpust. Ühe seigaga tuli Ivaskil endalgi kokku puutuda.
"Maksuametilt tuli meile päring ühe kordusarve kohta, mida me hakkasime uurima ja selgus, et üks meie nüüdseks juba endine töötaja on seda tõepoolest korra teinud," rääkis Ivask. Põhjenduseks öelnud vahelejäänu, et "sõber küsis" ja "ma ei mõelnud".
Kui suure summa eest Rautakesko töötaja libaarveid välja kirjutas, pole Ivaski sõnul võimalik kindlaks teha. Tõestatud summa, mille inimene ise üles tunnistas, jääb paarikümne tuhande krooni piiresse, kuigi võib ka suurem olla.
Tunduvalt riskivabam on teine meetod, kus kaubaks lähevad sularahatšekid, mida klient ei ole pidanud vajalikuks ostuga kaasa võtta - niikuinii läheb ju prügikasti.
"Ma ei saa välistada, et seda ka meil pole tehtud, sest pea võimatu on kontrollida, mis juhtub tšekkidega, mida kliendid kaasa ei võta või ära viskavad," ütles Äripäevale omanimelise kaupluseketi omanik Oleg Gross. Ta lisas, et sellise lisaraha teenimiseks ei pea müüja olema - on ostjalgi võimalus ära visatud tšekke kaasa haarata. Ainukese võimalusena, kuidas toidupoodides tšekiäri takistada, näeb Gross kassade juures praeguste paberikorvide asendamist kinniste urnidega, kust ära visatud tšekke enam kätte ei saa.
Maksuameti kontrolliosakonna juht Egon Veermäe ütles, et tavaliselt kuulevad firma juhtkond ja omanikud töötajate lisateenistuse hankimise viisist alles maksuhaldurilt, sest skeemitajad on nutikad.
Viimaste kuude jooksul on ettevõtete kontrollimise käigus maksuametile taolisi firmasid näppu sattunud üle kümne. "Me ei ole selleks mingit eraldi aktsiooni teinud. Ettevõtet kontrollides on lihtsalt mõnede arvete puhul küsimusi tekkinud ning neid kontrollides oleme jõudnud firmade ja isikuteni, kes neid väljastanud on," selgitas Veermäe.
Skeemile saadaksegi jälile reeglina firma kaudu, kes "teenust" sisse ostab. Veermäe sõnul on aga põhjust arvata, et "teenuse osutajal" on tihti rohkem kui üks "klient".
Tasu sellise "teenuse" eest pole just kuninglik. Veermäe sõnul on turuhinnaks 30-50 krooni sularaha 1000kroonise tšeki eest. Kuna majanduslikult keerulisel ajal on nõudlus teenuse järele kasvanud, leidub ka varasemast rohkem pakkujaid.
Harvad pole juhtumid, kui ostu teinud klient palub teenindajal kirjutada tšekile kaupu, mis ostetuga sugugi kokku ei lähe, mida müüja aga lahkesti teeb. Nimelt ei tule teenindajad Veermäe sõnul tihti selle pealegi, et selles midagi seadusevastast on.
"Head meelt teeb, et müügiettevõtted, kes on oma töötajate sellisest omaalgatuslikest ärist teada saanud, on sellesse tõsiselt suhtunud ning oma müügiprotsesside kontrollimeetmeid tugevdanud," ütles Veermäe, rõhutades, et ennetustöö ja firma hea nime kaitsmisega saab esmajärjekorras tegeleda siiski ettevõte ise.
Libatšekiäri aitaks Veermäe sõnul välja suretada see, kui klienditeenindajad teadvustaksid endale, et osalevad käibemaksupettuses, ning poeskäijad enne tšekist loobumist hetkeks mõtleksid, äkki võib just see tšekk osutuda maksupettuse vahendiks.
Käibemaksu, mis arveärikate tõttu riigil saamata on jäänud, pole maksuamet kokku löönud, kuid tegu on soliidsete summadega.
"Me ei ole praegu riigil saamata jäänud summasid kokku löönud, aga kui vaadata suuremaid seni tuvastatud juhtumeid ja teades, et need pole sugugi ainukesed, käib jutt soliidsetest summadest," nentis maksuameti kontrolliosakonna juhataja Egon Veermäe.
Näiteks tuvastas maksuhaldur hiljuti ühes kaubatranspordifirmas kütuse libatšekke 800 000 krooni eest. Kõik arved pärinesid ühe suure kütuse jaemüügiga tegeleva tanklaketi ühest tanklast. Eelmise aasta lõpus jäi vahele suur jaemüügikett, mille raamatupidamises oli libatšekke rohkem kui miljoni krooni eest.
Kui varem domineerisid ehituskaupade jaemüüjad, on taolised juhtumid nüüd sagenenud ka toidupoodides ja kütuse- ning autokaupade müügiettevõtetes.
Äripäevaga suhelnud autokaupade müüjad ütlesid, et ei tea tšekipettustest midagi.
Tanklaketi Olerex turundusjuht Antti Moppeli sõnul on maksuametiga käsitletud ka topelttšekkide teemat.
"Topelttšekid on üks eksimusi, mille vastu me töötajaid sisekoolitustel pidevalt hoiatame," nentis Moppel. Olerexi tanklates, müügisaalides ja teenindaja töökohal toimuvat salvestavad ööpäevläbi videokaamerad, lisaks jälgitakse müügitehingute seaduspärasust ka müügitarkvara tasemel. Ka on tanklakett kassasüsteemide seadistuses arvestanud maksuameti soovitusi.