Arstid sillutasid poliitikule tee kullasoonele

Üks neist õnnelikest edufirmadest OÜ Wimberg kuulub riigikogu liikmele, keskparteilasele Toomas Varekile ja teine ettevõte OÜ Tertius kuulus kuni 2007. aasta sügiseni TÜ Kliinikumi Traumatoloogia ja Ortopeedia Kliinikus töötava staažika ortopeedi Mart Parve abikaasale Viia Parvele.

Toomas Vareki Wimberg on traumatoloogia ja ortopeedia kliiniku kauaaegselt juhilt Tiit Haviko äriühingult Ortem T.H. OÜ ostnud proteesiäri parema sujumise nimel konsultatsiooniteenust.

Wimberg on kliiniku hangetel koos Tertiusega platsi puhtaks löönud 2002. aastast. Ortopeediakliinik on Vareki firmale maksnud tarnitud proteeside eest ligikaudu 78 miljonit krooni.

Teise hangete favoriidi Tertiuse asutasid pediaater Viia Parv ja stomatoloog Anneli Kööp. Viimane on Ida-Tallinna Keskhaigla ortopeediaosakonna juhataja Andres Kööbi abikaasa. 2002. aastal sai Parvest OÜ Tertiuse ainuomanik. Nii kestis see viis aastat. See oli Tertiusele edukas aeg. Kui TÜ proteesihankeid võideti ligikaudu 26 miljoni krooni eest, siis Lääne- ja Ida-Tallinna Keskhaigla ostis veel ligi 41 miljoni krooni eest endoproteese.

1. oktoobrist 2007 kuulub Tertius Eesti ühe suurema toiduainetööstuskontserni Maag Grupp ühele omanikule Toomas Juhanile.

Toomas Varek on mitmekülgne mees. Ta lõpetas 1972. aastal toonase EPA mehaanikainsenerina, juhtis aastaid Viru kolhoosi ja Kullaaru sohvoosi. Askeldas Viru Õlles direktorina ja Rakveres linnapeana.

Aga Varek ei ole mitte ainult hea mehaanik, vaid ka ärgas ärimees. 1994. aastal asutas ta ettevõtte Wimberg, mis hakkas haiglatele müüma Saksa proteesihiiu Waldemar Linki liigeste endoproteese. Äri läheb hästi ja Varek on pea igal aastal nautinud omanikutulu.

Varek ise ei näita esimese hooga vaimustust Wimbergist rääkimise vastu. Pärast esimest telefonikõnet lubab ise tagasi helistada, aga ignoreerib nädala jonnakalt Äripäevast tulnud kõnesid. Lõpuks otsustame Varekile külla sõita ja kohtumine saab teoks tema õdusas Rakvere kodus.

"Teate, räägime siis kõik ausalt ära, kui te juba nii kaugele olete jõudnud. Oli 1991. või 1992. aasta - no mingi selline aeg, täpselt ei mäleta -, kui ühel lähedasel inimesel oli vaja liigese proteesi. Ta teadis, et Hamburgis asub maailma ühe tuntuma endoproteeside tootja Waldemar Linki peakorter. Mina koos ühe väliseestlasega sõitsin Saksamaale. Keelt õieti ei osanud. Valdkonnast midagi ei teadnud, aga ära tulime sealt esimest korda niimoodi, et käe otsas kotis oli kaks-kolm uhiuut proteesi," meenutab Varek. Sõnade kinnituseks kiirustab riigikogulane koduses töökabinetis näitama Wimbergi tegemisi sisaldavat fotoalbumit.

"Kui olime esimesed proteesid Eestisse toonud, hakkasin otsima arste, kes üldse sellise valdkonnaga tegelevad. Tundsin sel ajal Eestis null arsti. Viimati olin haiglas lapsepõlves ja siis ka lastehalvatuse tõttu. Mul ei olnud õrna aimu ka, kes ja kus Eestis liigeste proteesimisega tegelevad," räägib poliitikust ettevõtja.

Aga Tartu ortopeediakliinikusse Varek enda kaubaga jõudis, kõigis proteesihangete komisjonis liige olnud Tiit Havikoga tutvus ning riigihankeid võitma hakkas.

"Läksin ja näitasin neile, mis mul on. Siis hakkasimegi tihedamalt lävima. Küsisin neilt nõu ja abi, et mis ja kuidas," räägib Varek.

Wimbergi 2000ndate aastate majandusaasta aruannetes on kirjas, et tehakse tihedat koostööd OÜga Tipparstija OÜga Ortem T.H.

Viimane neist kuulub TÜ ortopeediakliiniku kauaaegsele juhatajale Tiit Havikole ja tema abikaasale.

OÜ Tipparsti - Tartus Vaksali tänavas asuva erakliiniku - omanikud on samuti ortopeediakliiniku arstid Tiit Haviko, Aare Märtson, Mart Parv ja Ulvi Kiho.

Toomas Varek tunnistab, et on Haviko erafirmale ka konsultatsiooniteenuse eest maksnud. Kui palju, seda mees enda sõnul enam ei mäleta. "Mingi väga väike summa. Paar korda maksin. Alla 10 000 krooni, ma arvan. Siis ütlesingi Tiidule, et sellest võib mingi jama tulla, lõpetame ära," räägib Varek.

Kas poliitik ei arva, et võis tekkida terav huvide konflikt?

"Ma siin küll mingisugust probleemi ei näe. Kellelt ma oleksin siis pidanud nõu küsima!? Ainult ortopeedid oskavad ju nii spetsiifilistele küsimustele vastata. Ma küsisin ju Kööbilt (Andres Kööp on Ida-Tallinna Keskhaigla ortopeediaosakonna juhtaja - toim), Kassilt (Ants Kass on PERHi ortopeediakeskuse juhataja - toim) ja Kantsilt (Karl-Andres Kants on Eesti üks tunnustatumaid endoproteesijaid - toim) ka," hüüatab ta.

"Ega mina neid hankekomisjonide liikmeid ei määranud! Ikka kliinikum ise pani inimesed paika! Teate, kui ma oleksin tahtnud sigatseda nende hangetega, siis ma oleksin võinud kaupa ka Rakvere haiglale ja PERHi müüa, kus ma nõukogus istun. Ma ei ole ju seda teinud! Kuigi näiteks Rakvere haigla on Linki toodete vastu isegi huvi tundnud. Ma ei ole ju loll! Eesti on nii väike, et iga vale liigutus tuleb kohe välja. Te võite ju siit skandaali välja pigistada, aga mina siin küll mingisugust vastuolu ei näe," prahvatab Varek.

Parv on palju suurema jama sees, ütleb Varek meile enne lahkumist.

Ortopeediakliinikus töötava ortopeedi Mart Parve abikaasa oli aastaid teise hankeid võitnud firma omanik.

Tertiuse ja Wimbergi hankevõitude ajal TÜ ortopeediakliinikut juhtinud Tiit Haviko sõnul teadis ta kolleegi seotusest proteesiäriga. Emeriitprofessor rõhutas siiski, et kliiniku juhataja ja ühe hankekomisjoni liikmena pidas ta alati silmas patsientide huve.

Tiit Havikol (68) algas esmaspäeval TÜ Kliinikumi Traumatoloogia ja Ortopeediakliinikus kahenädalane palgata puhkus. Haigekassa ja Kliinikum on säästurežiimil, mistõttu 17. augustini on ortopeediakliinik suletud.

Professor Haviko juhtis kliinikut ajal, mil kõik raviasutuse endoproteeside ja proteeside paigaldamiseks vajalike operatsiooniinstrumentide riigihanked võitsid OÜ Wimberg ehk Toomas Vareki firma ja OÜ Tertius ehk Haviko kauaaegse ortopeediakliiniku kolleegi Mart Parve abikaasa Viia Parve äriühing.

"Liigeste proteesimine algas Tartus 1990ndate aastate alguses. Kujutage ette! Siis oli aeg, kui haige pidi ise proteesi ostma ja Tartusse koos kaasavõetud kaubaga operatsioonile tulema. Kliinikumiga ei tahtnud ükski tootja otse koostööd teha. Selline olukord kestis ligikaudu kolm aastat," meenutab emeriitprofessor Haviko.

Tema sõnul saigi ta Toomas Varekiga tuttavaks ajal, mil Varek tuli, kaks proteesi näpus, ortopeediakliinikusse, paludes need paigaldada ühele naisele, kel oli kaasasündinud puusahäda. "Varek oli ostnud need Saksamaalt, Linkist. Läks natuke aega mööda. Patsient paranes väga hästi, misjärel Varek tuli uuesti meie juurde jutuga, et tal on Linkis head suhted: kas oleks mõtet hakata Saksa proteese Eesti haiglatele müüma. Ja nii see läkski," räägib Haviko.

Staažikas arst asutas koos abikaasaga 1997. aastal meditsiinilisi konsultatsioone pakkuva Ortem T.H. OÜ. Varek on kirjutanud Wimbergi tegevusaruannetesse, et teeb tihedat koostööd Ortemiga ja OÜga Tipparst. Viimane on samuti Haviko osalusega eraortopeediakliinik.

Haviko ei salga, et on Ortemi kaudu Vareki proteesiäri konsulteerinud ja keskparteilasele kauba soetamiseks nõu andnud.

"Aga ma ei ole seda kunagi teinud raha eest. Ma mõistan, mida te mõtlete. Ma tõepoolest osalesin ka TÜ ortopeediakliiniku riigihangete komisjonides, sest olin aastaid kliiniku juhataja. Aga ma olen alati silmas pidanud eelkõige kliinilist, patsiendi huvi. Minu soov on olnud alati see, et haige saaks võimalikult kvaliteetse ja sobiva proteesi," ütleb Haviko.

Ta haarab riiulist võõrkeelse materjali, kust selgub, et Waldemar Linki proteese hinnatakse Euroopas n-ö 100 pallist 98ga. "TÜ Kliinikumi riigihangete komisjonid on alati väga täpselt reglementeeritud. Mina olen seal olnud ainult üks liige, kelle sõna ainuisikuliselt ei maksa midagi," selgitab Haviko.

Professor ütleb, et tema kolleeg Mart Parv (55) on ortopeediametit pidanud 32 aastat. Mardi abikaasa Viia (53) on erialalt pediaater. Viia oli Tertiuse ainuomanik 2002.-2007. aastani, mil arstiharidusega ärimees Toomas Juhani (43) selle Viialt ära ostis.

"Ma teadsin, et Mart on selle Tertiuse proteesiäriga seotud, aga… Ma olen alati arvanud, et see ei ole neil eriti tulus amet, rohkem nagu heategevus või… Te teate rohkem kui mina. Avasite mitmes mõttes mu silmad," ütleb Haviko.

Viia ega Mart Parve ei õnnestunud Äripäeval tabada. Perekond Parve Tartus asuva eramu uksele tuli nende tütar, kes küsis küll ajakirjaniku nimekaarti, et vanemad saaksid soovi korral ühendust võtta.

OÜ Tertius, mis on registreeritud Parvede teise, Tartus asuvasse eramusse, välisukse avab aga end saunalinasse mässinud noormees. Ta ütleb, et Tertiusele saadetud kirjad jõuavad küll üürimajja, kuid perekond Parve ei ole ta seal ammuilma kohanud.

Küsisime Viia ja Mart Parve kontakte ka OCRC OÜst, mille osanikud nad samuti on. Sekretär ütles, et ta ei või telefoninumbreid jagada, lubades Äripäeva vestlusesoovi ja telefoninumbri Parvedele edastada. Ühendust meiega aga ei Viia ega Mart Parv ei võtnud.

Minu ja juhatuse arvates on tegemist selgelt huvide konflikti võimalust kätkeva olukorraga. Sellepärast olemegi võtnud tarvitusele ennetavad meetmed, et huvide konflikti ja sellest johtuvat ebakorrektset käitumist vältida.

Meil on selge hangete läbiviimise kord. Sisekontroll, kes kontrollib hangete ja tehingute korrektsust ja raha kasutamise tõhusust. Kõige tähtsam sellises olukorras on hangete ja tehingute läbipaistvus ja seda me oleme saavutanud. Asjaosalised ei ole oma seoseid hangitavate toodetega varjanud. Asjade arutamisel on püütud lähtuda kõigiti sisust ja patsientide ja ka Kliinikumi vajadustest.

Hangete võidud on põhjendatud. Neid on erinevate meetoditega kontrollitud, uuritud võrdlevaid hinnapakkumisi ja teisi alternatiive. Kõiki asjaolusid arvestades on need kõige soodsamad hanked.

Endoproteesid on meditsiinilised vahendid, mis peavad vastama eurosertifikaatidele, ühetüübiliste proteeside juurde kuulub samatüübiline operatsiooniinstrumentaarium ja ka kirurgide ning kogu meeskonna väljaõpe.

Proteeside paigaldamine on küll üldjoontes, jah, ühetüübiline, kuid igal liigil on teatavad operatsioonitehnilised nüansid, mis tuleb omandada. Kui proteesitud patsient vajab kordusoperatsiooni, siis peab meeskonnal olemas olema ka vastava tüübiga instrumendid. Olukordades, kus iga kord võitis järgmine firma, kes tuli kas uuena turule või muul moel odavaima pakkumisega, kaasnes sellega ka instrumentaariumi vahetamine, meeskonna uus väljaõpe ja kohanemisperiood.

See süsteem osutus lõppkokkuvõttes kallimaks ja ka patsientidele riskantsemaks. Parimad tulemused on neis keskustes ja neil arstidel, kes on pikaajaliselt töötanud ühetüübiliste proteesidega.

Olin aktiivse osapoolena Tertiuse asutamise juures ning võimaluse avanedes selle ka omandasin. Põhjus selleks on ilmselge. Tegemist on minu poolt kõrgkoolis õpitud valdkonnaga. Kindel on, et Euroopa ja Eesti elanikkonna vananedes muutub endoproteesimine järjest aktuaalsemaks ning seega nägin seda atraktiivse investeerimisvõimalusena.

Maag Grupi osanik Toomas Juhani kuulus alates 2002. aastast OÜ Tertius juhatusse ja 2007. aasta sügisel ostis Tartu Ülikooli anestesioloogina lõpetanud ärimees ettevõtte ära.