Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Turismitoetustel küsitav kasu

Viru hotelli haldava ASi Sokotel tegevdirektor Anu Soosaar ütles, et EAS võiks teha järjekindlamat ja plaanipärast tööd. "Nii nagu ütles õpetaja Laur, et võib-olla ei pea neid sihtkohti nii palju võtma, aga kui teha, siis teha korralikult ja valida selle järgi, et oleks lihtne tulla," ütles Soosaar.

Turistide arv ei sõltu tema sõnul ainult turundusest. "Ka sellest, kas transport ja lennuühendused toimivad - see on põhimure. Tööd tehakse küll ühe ja teise turu suunas, aga siis jäetakse lennuliinid ära ja kogu see töö ja raha on hukka läinud," tõdes Soosaar.

Ligi saja Eestisse turiste saatva firmaga koostööd tegeva Horizon Development Balticsi juhtiv partner Pierre Blime leiab, et EAS on aastail 2004-2008 turismitoetustega pillavalt ümber käinud.

"EAS kulutas raha mõõtmata, millist kasu see võiks tuua. Samuti oli Eesti reklaamkampaaniate sõnum kõigis sihtriikides sama. Sõnum oleks pidanud siiski olema iga sihtturu jaoks erinev," rääkis ta.

"Muutus toimus alles eelmisel aastal, kui EAS suutis majandusolukorraga kohaneda. EAS on aru saanud, et Eesti kui brändi müümine ei toimi enam. Laiaulatuslikud Eesti brändi kampaaniad on välja vahetatud spetsiifiliste tegevuste vastu," nentis Blime.

EASi turismiarenduskeskuse direktori asetäitja Marje Braunbrück rääkis, et kuna Eesti riigil pole kunagi olnud "hirmus palju raha", siis olemasolevat raha on kasutatud maksimaalselt efektiivset ja lähtuvalt Eesti turismisektori vajadusest. "Me ei tegutse huupi, vaid kampaaniad toimuvad kindlate tegevuskavade alusel, mis aitavad meil saavutada püstitatud eesmärke," kinnitas ta.

Raha kasutamise kontroll on tema ütlusel tugev: auditeid teevad EL, majandus- ja kommunikatsiooni- ning rahandusministeerium, riigikontroll, erinevad komisjonid, lisaks EASi siseaudit. "ELi raha sihipärane ja otstarbekas kasutus on väga suur vastutus, seetõttu on kontroll väga põhjalik," märkis Braunbrück.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi struktuurifondide talituse juhataja Külli Kraner sõnas, et kuna ELi reisisihi programmi viiakse ellu aastaste tegevuskavade alusel, teostab ministeerium järelevalvet nende järgi.

Seni on tehtud neli kontrolli ning olulisi vigu pole tuvastatud. "Tegemist on olnud pisivigadega, mis on tulenenud kohati lihtsalt tähelepanematusest või kogemuste puudumisest. Näiteks võib tuua ELi logo mittenõuetepärane kasutamine või näiteks mõnede riigihangete deklaratsioonid on esitatud riigihangete ametile hilinemisega," rääkis Kraner EASi apsakatest.

Kraner märkis, et kuna tegevuskavad arvestavad ka erinevate aastate olukordi ning vajadusi, kajastub see planeeritud tegevuste erinevates mahtudes ning mõjutab ka vastavalt programmi eelarvet. "Samuti võivad osa planeeritud kampaaniaid või projekte ajaliselt veidi nihkuda ja lisanduda järgneva aasta eelarvele," ütles ta.

MKM turismipoliitika kujundamisega tegelevad inimesed jälgivad ka programmi tegevuste sisulist vastavust tegevuskavade, Eesti turisminduse nõuetele ja vajadustele ning ka neil ei ole seni olnud olulisi pretensioone programmi elluviimise osas, lisas Kraner.

Värska Sanatooriumi juht Vello Saar tunnistas, et ELi reisisihi toetuse kasu on raske hinnata.

"Arvata võib, et mingisugune kasu on kindlasti olemas. Kindlasti on kergem minna välisturgudele, kui riik aitab," ütles Saar. Ta lisas, et enne ELiga liitumist lootsid turismifirmad suuremat välismaiste puhkajate arvu kasvu, kuid otseselt pettunud Saar pole.

"Kuulume Eesti SPA liitu ning EASi ja liidu vaheline koostöö on viimastel aastatel minu hinnangul aktiviseerunud ja see puudutab ka riigi reklaamimisega seotud asjade elluviimist," rääkis Värska spaa juht.

Roosta Puhkeküla opereeriva ASi Swedest Motel Group direktori Indrek Otti arvates peab EASi turismiarenduskeskus reklaamima Eestit välismaal. "Väikeettevõtted ei suuda ennast kaugematel turgudel ise reklaamida. EAS on teinud ka väga palju teiste turgude uuringuid ning loomulikult on see kaasa aidanud," sõnas ta.

Otti märkis, et kui EASil poleks ELi raha, mida Eesti reklaamimisse paigutada, poleks Eesti nii tuntud kui praegu. "Seda pole praegu võimalik öelda, mida sellest üks väikeettevõte saab. Suured protsessid ei toimu üle öö," nentis ta.