Neljapäev 8. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Leedust võib saada IMFi järgmine klient

07. august 2009, 10:21

Jahmatavalt järsk langus Leedu majanduses
suurendab tõenäosust, et Leedust võib saada järgmine Ida-Euroopa riik, mis
Rahvusvaheliselt Valuutafondilt (IMF) abi palub.

„Võimalik, et meil tuleb laenu paluda, kuid see oleks Lätiga võrreldes oluliselt väiksem summa,“ ütles Leedu parlamendi rahanduskomisjoni juht Kestutis Glaveckas agentuurile AP, hinnates IMFi abilaenu võimalikuks suuruseks sellisel juhul 4,2-5 miljardit dollarit. Lätile mullu detsembris eraldatud abilaenu suurus oli 10,5 miljardit dollarit.

Leedu juhtiva päevalehe Lietuvos Rytas analüütik Rimvydas Valatka leiab, et see on „lubamatu“, et valitsus võtab turult 9%ga laenu (juunis 500 miljonit eurot viieks aastaks), samas kui rahvusvahelistelt doonoritelt saaks laenu palju odavamalt. „Mind paneb tõesti imestama, et valitsus ei ole veel pöördunud IMFi poole ning laenab raha mujalt palju kõrgema intressiga,“ ütles ta.

IMFi poole pöördumise muudavad järjest tõenäolisemaks kiiresti halvenenud majandusnäitajad. Teises kvartalis kahanes Leedu SKP 22,4%, mis oli analüütikute prognoositust oluliselt suurem kukkumine. Eile kärpis Leedu keskpank riigi selle aasta SKP prognoosi, ennustades 19,3% suurust langust. Tööpuudus kasvab tänavu 15,7%le ning tuleva aasta lõpus on prognoosi järgi tööta pea 19,3% tööealisest elanikkonnast.

Majanduslanguse süvenemine vähendab riigi tulusid, mis sunnib valitsust lisaks kulude kärpimisele laenu võtma ning makse tõstma. Langus on osutunud arvatust suuremaks, kuna Leedu olulistel eksporditurgudel Venemaal, Ukrainas, Valgevenes on majandus samuti languses. Ka on nende riikide valuutad järsult nõrgenenud, mis vähendab nõudlust Leedu kaupade järele. Selle aasta esimese kuue kuuga on Leedu eksport vähenenud läinud aasta sama perioodiga võrreldes 30%.

„Neil on palju suuri ekspordifirmasid, mis on üleilmses kriisis rängalt kannatanud, suutmata oma tegevust operatiivselt ümber korraldada,“ kommenteeris SEB Läti haru analüütik Andris Vilks ajalehele Biznes Baltija.

„Kui meil tekib majandusolukorra halvenemisest vajadus rahalise abi järele, eks me siis pöördume IMFi poole,“ ütles läinud nädalal Leedu rahandusminister Ingrida Simonyte. „See oleks pragmaatiline lahendus.“

Ka Leedu president Dalia Grybauskaite möönab, et kui Leedu turgudelt enam laenata ei saa, tuleb pöörduda IMFi poole.

Leedu rahandusministeeriumi andmeil on esimese poolaasta tulud 11,3% plaanist maas. Parlament on juba muutnud jooksva aasta riigieelarvet, kiites heaks käibemaksu tõstmise 19 protsendilt 21 protsendile ning kärpinud pensione ja avaliku sektori palku. IMFi abi järele võib Leedu saata ka välisvõla refinantseerimise vajadus.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
07. August 2009, 12:26
Otsi:

Ava täpsem otsing