Pühapäev 11. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Kommentaar: elu nagu muinasjutus

08. august 2009, 16:46

"Oi, kuhu ma küll olen sattunud?" on üks
esimesi mõtteid, mis mõlgub meil kõigil peas esimestel kuudel uues töökohas,
kirjutab juhtimine.ee. Pingsalt püüame aru saada, millised on need inimesed,
kellega veedame vähemalt kolmandiku oma ajast.

Selgitab Kristel Mõistus BDA Consulting OÜst.

Iga ettevõtet ja asutust võib vaadelda kui omaette kooslust, mis ideaalis võiks moodustada ühe terviku. Terviku, milles on esindatud erinevad inimtüübid. Aga mis siis sellest?

Ettevõtte juhina on oluline tunda oma inimesi ja olla teadlik nende eripäradest. See võimaldab meil kollektiivi juhtida optimaalsel viisil, kasutades maksimaalselt igaühe tugevusi ja arvestades samas ka nõrkustega.

Olen oma lühikese elu jooksul saanud neli aastat kogeda juhi rolli. Avastasin end ikka aeg-ajalt emotsioonide keerisest, kui tabasin ühe kolleegi pidevalt teistega lobisemas, selle asemel et intensiivselt, „endast 100% andvalt“ tööd teha. No mis see siis olgu?! Vahel tegin nimelt asja, et sekkuda sedalaadi diskussioonidesse ja saada ülevaade, mida siis on nii kõvasti päevast päeva arutada. Selleks ajaks olin juba selgeks saanud, et toore jõuga ei saavuta juhtimises midagi ja et hirmul on suured silmad. Püüdsin nüüd olukordadele pigem huumoriga läheneda. Seega, olles end kolleegide vestlustesse diplomaatiliselt „sisse söönud“, poetasin pauside ajal humoorikaid laused ? la: „lobisemise eest palka ei maksta“. Ühtlasi arutasin privaatselt kaaskolleegidega, kas neid ei sega selline lobamokk. Ja mis selgus? Muidugi, vahel tahtnuksid ka kolleegid lobisejale pidureid vajutada, kuid mis peamine – tegelikult mõjusid sellised spontaansed jutuajamised meie lobisejaga kõigile väga värskendavalt. Enamiku vestluste käigus ilmnesid muuseas ka head tööalased ideed ja tekkis nn uuesti käimatõmbamise efekt, mis aitas tööd jätkata uue, värskema pilguga. Talupojatarkuse järgi peaks olema efektiivne ainult see töötaja, kes teeb töö ajal lakkamatult tööd. Mina igatahes jõudsin järelduseni, et päris nii see ei ole.

Sellest ajast hakkasin inimesi sügavamalt analüüsima ning otsima põhjusi, mis üks või teine inimtüüp on organisatsioonile vajalik ja mis „inimloomad“ siis meil töötavad. Pideva varjatud uurimise põhjal leidsin mitmeid seoseid inimeste käitumises ja loomuses. Jõudsin lõpuks järelduseni, et terviklikus süsteemis ongi esindatud erinevad nn tüübid. Teisisõnu, ettevõtte siseelu toimub sarnaselt seitsme pöialpoisi muinasjutule.

Ikka leidub neid, kes pidevalt torisevad, kuigivõrd sõltumata olukorra positiivsusest või negatiivsusest. Alati leiavad nad midagi, mille üle vahel lihtsalt armsalt toriseda ja vahel podiseda nagu aurukatel. Kindlasti on meie seas ka Õnneseeni, kelle käes kõik laabub justkui võluväel. Jääb mulje, nagu nad peaksid üksnes esitama oma soovi ja see täidetakse Universumi poolt esimesel võimalusel. Samuti leidub Tarkpäid, kes alati on justkui kõigega kursis, teavad ainuõigeid vastuseid miljonile küsimusele – nagu elavad entsüklopeediad meie seas. Tihtipeale kipub osa neist ka tagantjärele targutama.

Eks meie seas leidub ka selliseid, kes on rohkem haiguslehel kui tööl või siis tihti võib kosta sagedasi iga hommikusi aevastuslaineid kusagilt kontorinurgast.

Nagu öeldakse, loodus ei salli tühja kohta ja kus leidub hädalisi, seal leidub ka aitajaid. Usun, et teile ei ole ka võõrad olukorrad, kus tervisemure ilmnedes tormab kollektiivi Doktor teid otsekohe oma imerohtudega tohterdama ja kipub alati nõu andma ka hingeasjades, eraelu suhete vallas.

Osa inimesi on endale saanud lisaks nimedele ka hellitavad tiitlid stiilis krooniline hilineja või lootusetu unimüts. Harvad ei ole kindlasti ka juhud, kui sageda sissemagaja tõttu lükkuvad edasi koosoleku algused justkui märkamatult pidevalt 10–15 minutit.

Teatavasti on enamik meist omas keskkonnas rahulikud ja suudavad maksimaalselt hästi tööülesanded sooritada. Niisama loomulik ei ole kõigile aga teiste ees esineda, eriti võimatu tundub see just häbelikele inimtüüpidele. Nii see juba kord on, et me tajume erinevaid situatsioone ja inimesi erinevalt. Lisaks neile inimtüüpidele saab välja tuua veel ridamisi teisi. Oluline on tundma õppida inimesi ja leida võimalus, kuidas erinevad inimtüübid kollektiivile lisandväärtust luua saaksid, ning selle tulemusena saavutada maksimaalne sünergia.

Olles sisenenud uude töökeskkonda ja nähes enda ees seitset kontorilauda, tekib küsimus: kes küll võiksid olla selle kontori asukad? Kas need on ehk seitse pöialpoissi: Toriseja, Unimüts, Doktor, Aevastaja, Ninatark, Õnneseen ja Häbelik? Või ehk hoopis tegelased mõnest teisest muinasjutust? Peamine on aga see, et tõenäoliselt on nad kõik kollektiivile tähtsad. Kas tundsid ka iseend ära, kes Sina oled?

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
08. August 2009, 16:46
Otsi:

Ava täpsem otsing