Miks Eesti kohtunik Euroopa Kohtusse pöördub?

09. august 2009, 13:55

Viis aastat pärast Euroopa Liiduga
ühinemist on tehtud avalöök Euroopa Kohtu ja Eesti kohtute dialoogis: hiljutised
riigile soodsad otsused põllumajandustoetuste, ettevõtjate üleliigsete laovarude
ja kauba tollis klassifitseerimise teemal kajastavad Euroopa õiguskorras ka
Eesti kohtute esimest panust.

Eesti kohtud pöördusid 2007. aastal Euroopa Kohtusse kolmel korral: Otsa Talu OÜ versus PRIA ning Balbiino versus põllumajandusminister, maksu- ja tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus ning Pärlitigu versus sama keskus.

Kõik Euroopa Kohtu otsused tehti nn eelotsuse menetluse raames. Selles menetluses on riigisisestel kohtutel võimalus küsida Euroopa Kohtult nõu, kuidas üht või teist ELi normi tõlgendada. Liikmesriigi viimasel kohtuinstantsil lasub aga lausa kohustus teatud juhtudel Euroopa Kohtult nõu küsida. Seega on ainult Euroopa Kohtul õigus otsustada EL õiguse lõpliku tõlgenduse üle.

Otsa Talu OÜ asjas soovis Riigikohus Euroopa Kohtult nõu, et otsustada, kas Eesti põllumajandustoetuste jagamise praktika vastas EL õigusele. Nimelt oli PRIA rahastamisvahendite puudujäägi tõttu piiranud keskkonnasäästliku tootmise toetuste saajate ringi selliselt, et toetust hakkasid saama vaid need, kellele see oli määratud ka eelmisel aastal.

Balbiino ja Pärlitigu asjades pöördus Tallinna Halduskohus Euroopa Kohtu poole. Balbiino vaidluses palus ta Euroopa Kohtul hinnata seda, kas riik maksustas ettevõtjaid üleliigsete laovarude eest EL õiguse vaatevinklist õigesti. Täpsemalt pidid esitatud küsimused andma vastuse, kas üleliigse laovaru tasu seadus vastab EL õigusele. Pärlitigu asjas küsis halduskohus Euroopa Kohtult nõu EL ühise tollitariifistiku tõlgendamise kohta.

Kõigis asjades otsustas Euroopa Kohus, et Eesti riigi käitumine oli EL õigusega kooskõlas. Seega on hea meel tõdeda, et esimesed vahetult Eestit puudutavad kohtuotsused andsid riigi tegevusele positiivse hinnangu.

Peale eelotsuse menetluse toimuvad Euroopa Kohtus, nagu ka Euroopa Esimese Astme Kohtus, vaidlused EL institutsioonide, EL liikmesriikide ja üksikisikute vahel. Näiteks on Eesti kaevanud Euroopa Komisjoni kahel korral Euroopa Esimese Astme Kohtusse nn suhkrutrahvi asjas ja vaidluses kasvuhoonegaaside heitkoguste üle. Mõlemas vaidluses on otsust oodata käesoleval aastal. Ka komisjon on kuuel korral leidnud, et Eesti ei täida õigesti EL õigust, ning on nn rikkumismenetluse raames Eesti Euroopa Kohtusse kaevanud. Nendes asjades aga ei ole Euroopa Kohus ühelgi korral negatiivset otsust teinud, sest Eesti on rikkumised jõudnud kõrvaldada.

Eelotsuse menetlus muudab Eesti Riigikohtu ja alamalseisvate kohtute traditsioonilisi suhteid. Näiteks arvas Riigikohus, et Euroopa Kohtult ei ole vaja üleliigse laovaru tasu süsteemi EL õigusele vastavuse kohta nõu küsida. Tallinna Halduskohus sellega ei nõustunud, pidades vajalikuks teatud seaduse tahud Euroopa Kohtult siiski üle küsida.

Mõlemad Euroopa Kohtu otsused näitavad selgelt, et kohtule küsimuste esitamine oli vajalik. Seda ka Otsa talu puhul, sest Riigikohtul kui riigisiseselt viimasel kohtuinstantsil on kohustus teatud juhtudel Euroopa Kohtult nõu küsida.

EL õigusloomes põimuvad 27 liikmesriigi arusaamad ja huvid. Eelotsuse menetluse raames püüab Euroopa Kohus nende vahel tasakaalu leida, mille tulemuseks on mõnikord õigussüsteemi lausa revolutsiooniline edasiarendamine. Vähesed teavad näiteks seda, et just Euroopa Kohus andis üksikisikule, st meile kõigile, võimaluse tugineda vahetult oma riigi kohtus Euroopa Ühenduse õigusele. Samuti kehtestas lõi Euroopa Kohus ühenduse õiguskorra sellise põhimõtte, mille järgi on Euroopa Ühenduse õigus ülimuslik riigisisese õiguse suhtes: liikmesriik ei tohi ühenduse õiguse rakendamisest kõrvale kalduda põhjusel, et riigisisene õigus sätestab midagi muud. Nende otsuste tulemusel muutus ühenduse õigus meid kõiki puudutavaks õiguskorraks, võimaldades igaühel meist sellest kasu lõigata.

Seega on EL õigussüsteemis olemas vaieldamatult hädavajalik Euroopa Kohtu kohtunike ja liikmesriigi kohtunike dialoogi mehhanism, et tagada EL õiguse ühetaoline rakendamine 27 liikmesriigis.

Jääb üle loota, et Eesti kohtud pöörduvad üha julgemalt keerukate EL õiguse küsimuste lahendamisel Euroopa Kohtu poole, tagades nii EL õigusnormide lõpliku tõlgendamise. Loodetavasti inspireerivad ja julgustavad esimesed kohtuotsused meid kõiki aktiivsemalt kasutama Euroopa Liidu õigust, sealhulgas juriste tegema Eesti kohtunikele ettepanekuid Euroopa Kohtult nõu küsimiseks.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
09. August 2009, 14:23
Otsi:

Ava täpsem otsing